Riik läks Natura-alade moodustamisel üle piiri

Hädasti vajab Eesti riik korraldavat looduskaitset, mis oleks läbipaistev ning võimaldaks looduse keskel kõrvuti elada nii kohalikul maainimesel kui ka piiritagusel turistil.

Saaremaale puhkekompleksi rajada sooviv ettevõte põrkus planeeringu koostamise käigus konfliktiga, mis on kogu Eestile iseloomulik, sest meie riigil puudub haldussuutlikkus täita Euroopa Liiduga ühinemisel võetud kohustusi.

Nii tuli maaomanikul, OÜ Suviste Põllumajandussaadused, käia maha kohtuvaidlus riigiga. Vaidluse käigus tuvastas Tallinna halduskohus, et kinnistuid osaliselt hõlmanud hoiualad olid moodustatud valesti. Riik ei korraldanud eeluuringuid, et selgitada hoiualade moodustamise põhjuseid. Kohus tegi seetõttu otsuse ala hoiualaks arvamine tühistada. Samuti leidis kohtus kinnitust fakt, et keskkonnaministeerium ei teinud hoiualade moodustamist seaduslikult.

Natura-programmi üks eesmärk on säilitada maapiirkondade elukeskkond ja korraldada inimeste liikumist teadlikult. Suunata liikujat ja koolitada inimesi mõistma paikkonna väärtusi. Panna need koos toimima maapiirkondade ettevõtlusega.

On vaja soosida nii väikeseid turismitalusid kui ka luua loodusväärtuste lähedusse tipptasemel teenindust pakkuvaid puhkekomplekse.

Viie tärni hotell keset loodust saab olla üks Eesti Nokia. Miski, mida maailma paljudes kohtades pole. Kvaliteet iseenesest juba välistab kvantiteedi ehk kogu Eestimaa muutmise tüüpiliseks kuurordiks, kus loodust ei olegi.

Saaremaise taustaga ettevõttel OÜ Suviste Põllumajandussaadused on kavas Saaremaale Kihelkonna valda Kõruse külla Joeli, Uue-Silje ja Sinilille maaüksustele rajada puhkekompleks.

Ala on sobilik organiseeritud turismi korraldamiseks, sest Kuressaare-Kihelkonna-Veere riigimaantee asub idasuunas umbes kilomeetri kaugusel planeeringualast ja ala ümbrusse jääb umbes 30 000 hektarit kaitsealust maastikku.

Seni on turism Tagamõisa poolsaarel riiklikult korraldamata. Puhkekompleksi eesmärk on kvaliteetse puhkuse veetmise võimaldamisele lisaks ka turismi korraldamine. Selleks nähti ette rajada Tagamõisa loodust ja kaitsealasid tutvustav paviljon.

Kompleksi keskuse moodustaks kuni kaheksakorruseline spaahotell koos restoranide jms. Peahoone kõrgusesse viimise arvel soovitakse säilitada rohkem olemasolevat loodust. Looduse eripära näitamiseks tulevastele puhkajatele on kogu planeeringualast kavas hoonestada vaid kuni 3%. Lisaks hoonestusele, kuhu kuuluvad spaahotell ja maksimaalselt kahekorruselised puhkemajad ja elamud, hakkaks planeeritaval, umbes 270 ha suurusel alal paiknema loodusesse sobitatud 18 rajaga golfiväljak, tenniseväljakud, matkarajad, vaatlustornid jms.

Planeeringuala koosseisus olev Vilsandi rahvuspargi territooriumil paiknev Lagle maaüksus säilib senisel kujul ja see on ette nähtud kaitsealuseks maaks. Planeeringule tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille programm on nüüdseks avalikustatud ja saanud heakskiidu.