Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Poola nõuab nagu Eesti elektritootmiseks tasuta heitmekvooti
Samal ajal kui Eesti tahab Brüsselis läbi
suruda, et põlevkivist elektri tootmiseks ka pärast 2012. aastat vähemalt
osaliselt tasuta CO2 kvooti saaks, ajab Poola sama asja oma kivisöest toodetud
elektrile.
Ja nii nagu Eesti väidab ka Poola, et vastasel juhul muutuks elektrienergia hind liiga kõrgeks.
„Meil on mitmeid reservatsioone,” ütles Poola keskkonnaminister Maciej Nowicki esmaspäeval Brüsselis toimunud ELi keskkonnanõukogu debatil. „Me ei saa nõustuda ettepanekuga, et aastast 2013 tuleb elektritootjatel kogu CO2 kvoot osta,” vahendas agentuur Bloomberg.
Selline nõue tähendaks Poola elektritootjatele aastas viie miljardi euro suurust lisakulu, ütles Nowicki.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks Poolale ja Eestile on kogu elektritööstuse heitmekvoodi ostmise suhtes skeptilised ka Tšehhi ja Hispaania.
Ambitsioonika kliima- ja energiapaketi kava esitas Euroopa Komisjon jaanuaris. Praeguse ELi eesistujariigi Sloveenia teatel on eesmärk kokkuleppele jõuda hiljemalt 2009. aasta alguseks.
ELi uus energia-kliimapakett teeb teene Venemaa
odavale elektrile, mis elektrituru vabanedes võib panna Eesti ettevõtjaid kuni
kolm korda kallinevale Eesti põlevkivielektrile selga pöörama.
Poola endise peaministri Jaroslaw Kaczynski
sõnul ei tohiks poolakad saada võimalust osaleda e-hääletusel, kuna internet
tõmbab ligi õlut rüüpavaid pornohuvilisi.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.