Lugesin Marek Strandbergi kommentaari reedeses Äripäevas ning ei suutnud seda mõista. Ma ei pea ennast tuumaenergia poolehoidjaks. Küll olen valmis olema sõltumatu ekspert, sest õppisin kunagi Manchesteris keskkonnakaitset ning muuhulgas külastasin Sellafieldi tuumajaama ja radioaktiivsete jäätmete hoidlat. Sellele järgnes kuueaastane õpe ja töö Stockholmi Tehnikaülikooli üksuses, kus modelleeriti tuumajäätmete matmise keskkonnamõjusid viimase kui detailini.
Marek ütleb: rumal mõte on kasutada uraani energiat, kus aeglustamise protsessis kasutatakse uraani energiast vaid 1-2 protsenti. Aga kui protsessi ei aeglustata, toimub tuumaplahvatus. Ilmselt viitab Marek, et uraani kasutamine tuumajaamades on üldse ebaefektiivne.
Jaanuaris 2008 oli ehitamisjärgus 34 tuumareaktorit koguvõimsusega 27 798 MW, neist 7 Venemaal, 6 Indias, 5 Hiinas, 2 Kanadas, Lõuna-Koreas ja Jaapanis. Lisaks on kavas ehitada 93 reaktorit koguvõimsusega 100 595 MW ning tehtud ettepanekud 222 reaktori ehitamiseks koguvõimsusega 193 095 MW.
Kas kõik need plaanid on samasuguste rumalate mõtete tagajärg? Marek ütleb: tuumakütuse hind kasvab nagu ka nafta hind. Samas ei maini ta, et tuumakütuse hind moodustab tuumaenergia hinnast hoopis väiksema osa kui nafta hind naftapõhise energia hinnast. Tuumakütuse hinna kahekordistumisel tõuseb tuumaelektrienergia hind 11 protsenti. Seevastu gaasi hinna kahekordistudes kasvab gaasijaama elektrienergia hind 60 protsenti, söe puhul 30 protsenti, turbal 33 protsenti ning puidul 52 protsenti.
Marek ütleb: tuumaenergia on tehniliselt kõrgelt arenenud ja tugeva julgeolekuga riikide pärusmaa. Kas siis Eesti on ja jääb tehniliselt vähe arenenud ning madala julgeolekuga riigiks? Siin on loogikaviga, sest kui me energeetika sõlmküsimusi ei lahenda, siis just nii saabki olema.
Tuumaenergia kasutuselevõtu vastu on mitmeid argumente, mida hakkab kajastama Tartu Ülikooli kahe nädala pärast avatav veebisait www.tuumaenergia.ee. Aga minu arvates on tuumakütuse hinnatõus ainus oluline argument, millele Marek viitab.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 14:14
Riigikaitse ei sünni ainult kasarmutes, üha rohkem ettevõtteid peab seda ka enda vastutuseks
15. juunil tunnustati ettevõtteid ja organisatsioone, kes on andnud silmapaistva panuse Eesti riigikaitsesse ning reservväelaste toetamisele. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustus toob esile tööandjad, kes aitavad reservväelastel osaleda õppekogunemistel, väärtustavad ajateenistuses omandatud kogemusi ning panustavad laiemalt Eesti julgeoleku tugevdamisse.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele