Uuring: noored ja haritud kipuvad Eestist ära

2006. aastal sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidud küsitluse käigus usutleti 1500 töövõimelist inimest vanuses 15-64 aastat, et uurida välja, millises välisriigis eelistaksid nad töötada. Suurem osa vastanutest valiks Suurbritannia või Soome.

2006. aastal palgavahe Eestis ja teistes EL riikides oli veel küllaltki suur, mis motiveeris inimesi otsima oma kohta teiste riikide päikese all. Ministeeriumi arvestuste kohaselt tol ajal umbes 39 000 inimeset planeeris kolida välismaale, kusjuures 40% neist olid valmis jääma sinna alatiseks. Uurimuses rõhutatakse, et mida kauem inimene elab teises riigis, seda väiksem on võimalus, et ta tuleb tagasi.

Kõige rohkem välismaale tööle kipuvad noored vanuses 15-24 aastat, eriti need,kes on omandanud kõrghariduse. Samas just nende õlgadele peaks 5-10 aasta pärast toetuma Eesti majandus. Kõrgharidusega inimesed on mobiilsemad, kui nende keskharidusega kaasmaalased. 2000. aastal tahtis 56% kõrgharidusega inimesi sõita välismaale tööle, 2006. aastaks langes see näitaja 18%-ni.

Esimesest kuni üheksanda klassini õppis Anna Mazepina vene koolis, pärast läks eesti õppekeelega gümnaasiumisse, mille lõpetas hõbemedaliga. "Mulle korrutati, et ka Eestis on arenguperspektiive, kuid Londonis saadud diplom avab mu ees rohkem uksi," põhjendas Mazepina oma otsust venekeelsele uudisteportaalile dv.ee. Lähiajal Eestisse tagasi tulla ta ei kavatse. Ta arvab, et kui keegi on juba välismaale sõitnud, siis tagasi ei meelita teda ükski riiklik programm. Samal arvamusel on ka kuldmedalist Galina Seifetdinova, kes pärast kooli jätkas õpinguid Inglismaal.

"Riik on huvitatud sellest, et meie noored õpiks võõrkeeli ja teiste maade kultuuri. Muidugi, loodame me, et välismaale õppima läinud noored tulevad tagasi, kuna see puudutab kogu ühiskonda, mitte ainult haridust," teatas haridusministeeriumi nõunik Heli Aru. Ta rääkis, et iirlaste 90-ndate majandusedu põhines väga paljuski sellel, et Iiri emigrandid, kas investeerisid rahaliselt Iiri ettevõtetesse või pöördusid koju tagasi ning seda koos uute oskuste ja teadmiste ja kogemustega.

Tööturuameti programmi EURES spetsialist Marta Traks on kindel, et massilist "ajude“ äravoolu ei toimu. „Praegu välismaale tööle sõidab sama palju inimesi kui 2004. aastal. Nende hulgas on nii spetsialiste kui ka lihttöölisi,“ on väidab tema. Traksi sõnul, teeb tööturuamet palju selleks, et meelitada noori tagasi koju. „Näiteks, töömessil, mis toimub varsti Iirimaal, tutvustavad meie spetsialistid Eestis toimunud muutusi. Inimesed sõitsid ju ära 2004. aastal ning käivad kodus ainult külas. Neil ei ole aega jälgida muutusi,“ jätkab tema.