Uuring: noored ja haritud kipuvad Eestist ära

Esimesest kuni üheksanda klassini õppis Anna Mazepina vene koolis, pärast läks eesti õppekeelega gümnaasiumisse, mille lõpetas hõbemedaliga. "Mulle korrutati, et ka Eestis on arenguperspektiive, kuid Londonis saadud diplom avab mu ees rohkem uksi," põhjendas Mazepina oma otsust venekeelsele uudisteportaalile dv.ee. Lähiajal Eestisse tagasi tulla ta ei kavatse. Ta arvab, et kui keegi on juba välismaale sõitnud, siis tagasi ei meelita teda ükski riiklik programm. Samal arvamusel on ka kuldmedalist Galina Seifetdinova, kes pärast kooli jätkas õpinguid Inglismaal.

"Riik on huvitatud sellest, et meie noored õpiks võõrkeeli ja teiste maade kultuuri. Muidugi, loodame me, et välismaale õppima läinud noored tulevad tagasi, kuna see puudutab kogu ühiskonda, mitte ainult haridust," teatas haridusministeeriumi nõunik Heli Aru. Ta rääkis, et iirlaste 90-ndate majandusedu põhines väga paljuski sellel, et Iiri emigrandid, kas investeerisid rahaliselt Iiri ettevõtetesse või pöördusid koju tagasi ning seda koos uute oskuste ja teadmiste ja kogemustega.

Tööturuameti programmi EURES spetsialist Marta Traks on kindel, et massilist "ajude“ äravoolu ei toimu. „Praegu välismaale tööle sõidab sama palju inimesi kui 2004. aastal. Nende hulgas on nii spetsialiste kui ka lihttöölisi,“ on väidab tema. Traksi sõnul, teeb tööturuamet palju selleks, et meelitada noori tagasi koju. „Näiteks, töömessil, mis toimub varsti Iirimaal, tutvustavad meie spetsialistid Eestis toimunud muutusi. Inimesed sõitsid ju ära 2004. aastal ning käivad kodus ainult külas. Neil ei ole aega jälgida muutusi,“ jätkab tema.