Eelmise nädala reedel avaldatud USA nõrgad
majandusnäitajad alanevast tööhõivest ja langevast tootmisest andsid maad taas
negatiivsuse tekkeks kogu maailmas, aktsiahindade kukkumine jõudis täna läbi
Aasia börside tugeva languse ka Tallinnasse.
OMXT indeks on praeguseks tagasi andnud juba 1,8% jagu.
Valusaimaid lööke on pidanud taluma kinnisvaraarendaja
Arco Vara aktsia 6,6%-lise langusega, mis peegeldab investorite põhjendatud muret tuleviku ees, sest lähikvartalitelt võib oodata eelmise aasta lõpus alguse saanud tulemuste nõrgenemise trendi. Hetkel just käib
aripaev.ee online-intervjuu Arco Vara uue juhiga.
Olukorras, kus enamus Arco Vara tegevusest toimub endiselt jahtuva majandusega Balti riikides, võime lähitulevikus näha nii käibe-, kuid eriti kasumilangust. Ettevõttel on raske kasumile tuge otsida ka kinnisvarainvesteeringute üleshindamisest. Neljanda kvartali kahjum tõstis Arco Vara aktsia hinna-kasumi suhte neljalt juba seitsme peale, mis küll numbrina on täitsa ilus, kuid ettepoole vaadates nii kena enam ei tundu. Isegi kui aktsia hind jääb paigale, hakkavad näitajat üles vedama vähenevad kasumid. Hea uudis on muidugi see, et praeguse aktsia hinna juures on kasumitel veel ruumi langeda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Üle nelja protsendi oma väärtusest on kaotanud ka eelmise nädala lõpus tulemused avaldanud Saku Õlletehase ja Silvano Fashion Groupi aktsia. Kui esimesele mõjub üldine majanduskliima ja karmistunud alkoholipoliitika, siis teine peab lisaks lõivu maksma ka kiirele laienemisele, mis survestab kasumimarginaale.
Suurimaks kukkujaks on täna aga kolme tehinguga Viisnurga aktsia, mis on kaotanud kümnendiku hinnast. Siin on põhjuseks avaldatud tulemuste, sentimendi ja ka vähese likviidsuse kombinatsioon.
Seotud lood
Tallinna börsi teate kohaselt on
välisinvestorid tänase seisuga suurendanud osalusi Arco Varas ja Merko Ehituses.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.