Urmas Reinsalu ei ole päri väitega, et
vabadussammas lõhestab ühiskonda, pigem vastupidi.
"Väidetakse, et samba rajamine lõhestab ühiskonda. Vaidlen ühemõtteliselt vastu. Samm-sammult on avalikkuse toetus sellele tööle hoopis kasvanud. Läinud aasta lõpus toetas samba rajamist muudetud kujul 74 % küsitletutest. Parim näide toetusest sambale on need üle 4500 inimese, kes on sammast toetanud rahaliselt," kirjutab Reinsalu oma ajaveebis.
"Teine pool seisneb jällegi idees. Pahameelt tuntakse, et soovitakse püstitada ausammast just Vabadussõjale, mitte abstraktsele vabadusele- poliitilisele, kunstilisele jm. Vaidlen vastu- Vabadussõda oligi inimese, rahvuse ja riigi vabaduse eelduseks. See ei olnud "üks sündmus", vaid võrdusmärk Eesti Vabariigi ja rahvuse poliitilise vabadusega. Kolmandaks, ettepanek lükata võidusamba rajamine veel kümneks aastaks edasi on küüniline. See tähendab seda, et see sõjaeelne põlvkond, kelle jaoks samba rajamisel on eriline tähendus, samba püstitamist oma silmadega enam ei näe," avaldab Reinsalu arvamust.
Seotud lood
Kaitseminister Jaak Aaviksoo ettepanekul
otsustas valitsus raha eraldamise Vabadussõja võidusamba rajamiseks.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.