Mihkelson: kas president Ilves astus ämbrisse?

Marko Mihkelson peab oma ajaveebis imekspandavaks presidendi äsjast intervjuud BBCile, kus president räägib ajakirjanikule, et vene keeles rääkimine tähendab 50. aastase Nõukogude okupatsiooni aktsepteerimist, kuna enamus venekeelsest elanikkonnast asus Eestisse elama peale Nõukogude okupatsiooni.

"Olgugi, et Kadrioru pressiteenistus on presidendi mõtet silunud ja täpsustanud, jääb ikkagi õhku küsimus - kas mitte ei astunud president siin lärtsaki ämbrisse," kirjutab Mihkelson oma blogis.

"Minu senine rahvusvahelise poliitika kogemus räägib ühte - mida rohkem keeli suudab väikeriigi poliitik rääkida, seda suurem võimalus on tal oma sõnumi kohaletoimetamiseks. Sõnaga - oma riigi huvide eest seismiseks. Nii nagu tegi seda näiteks president Lennart Meri. Keelteoskuses on eriti head Madalmaade esindajad, kuid ka mitmed poliitikud Ida- ja Kesk-Euroopast pole sugugi kehvema keeltevaistuga. Isegi president Putin on lisaks saksa luurekeelele suutnud juurde õppida viisakal määral inglise keelt," kirjutab Mihkelson.

Mihkelson nõustub seisukohaga, et Eestis on ja jääb riigikeeleks eesti keel. Iga Eesti riigi kodanik peaks elementaartasemel valdama eesti keelt. Need on põhimõtted, millest ei loobuta.

"Kuid miks süüdistada mõnda teist keelt ajaloos toimepandud kuritegude pärast. Isegi, kui selles keeles rääkijad nõudsid eelmisel aastal Tallinna tänavatel Venemaad tagasi. Kultuur ja keel on identiteetide osised ning nende ründamine tekitab asjatuid pingeid. Eriti, kui ühe riigi elanikkonnas on tuntav osa selles keeles kõnelejaid," jääb Mihkelsonile arusaamatuks.