Tiiger teise hüppevooru

Internetipanganduses ja e-teenuste vallas laiemalt on toimunud nii kiired arenguhüpped, et paratamatult oleme jõudnud teelahkmele küsimustega, kuidas samas tempos edasi liikuda ning mis on edasiseks olulisemad arengusuunad. Kas majanduskasvu aeglustumise ja e-riigi müüdi murenemisega pidurdub ka erasektori e-kanalite kiire areng? Kas e-teenuste arendamise asemel kulub nüüdsest rohkem ressursse turvalisusele ning valmisolekule seista silmitsi küberohtudega? Selge on see, et mõtlemiskoht edasiste suundade osas on suurem kui kunagi varem.

Pangad on liikunud suure sammu tavakasutajatele lähemale. Praegu ei ole e-teenused kättesaadavad üksnes väiksele osale inimestest, vaid kõigile soovijaile üle Eesti. E-teenuste kasutamine on muutunud loomulikuks osaks paljude inimeste tarbimisharjumustest, pakkudes mugavamaid ja kiiremaid võimalusi igapäevaste pangatoimingute tegemiseks.

Viie aastaga on tehtud palju tööd internetipanganduse turvalisuse tõstmiseks. Olulisemaks saavutuseks võib pidada kasutajate identifitseerimist ID-kaardi abil. Ent turvalisusega peavad nii teenusepakkujad kui ka kasutajad edaspidigi järjepidevalt tegelema, sest mida rohkem inimesi e-teenuseid kasutab, seda haavatavamaks valdkond muutub. Kui teenusepakkujad seisavad peamiselt silmitsi andme- ja küberkaitsega, siis kasutajad peavad mõtlema arvutikaitsele.