Kaubi märkis, et kuigi Väo jaam otsib hakkpuitu ja kände oma soojuse ja elektri koostootmisjaama kütteks, siis võivad sinna rännata ka riigimetsa küttepuud. Seda juhul, kui firma tuleb kevadisele oksjonile.
«Kui Väo jaam pakub oksjonil parimat hinda, siis saab ta ka küttepuud endale,» lausus Kaubi. «Võime talle pakkuda ka küttepuude ostuks püsivat lepingut.»
Kaubi sõnul tahab RMK otsida endale küttepuude ostjaiks püsivad partnerid, siis kaoks firmal vajadus pidevalt oma toodangule turgu otsida.
«Kui sõlmime ostjatega pikaajalised lepingud, siis võime küttepuid neile ka otse, oksjonita müüa,» lausus Kaubi. «See eeldab, et kõikide oksjonil võitnute vahel sõlmime pikaajalised lepingud.»
Väo koostootmisjaama rajava OÜ Digismart juht Andres Taukar kinnitas, et firma ei piira oma puiduostusid üksnes riigimetsaga. «Meid huvitab eeskätt hind,» sõnas ta.
Taukari sõnul näitab firma tellitud uuring, et erametsas on praegu erakordselt palju võsa. «Meie signaal erametsaomanikele on kogu aeg olnud, et see on kraam, millele on turgu – meie olemegi orienteeritud kõige kehvemale puidule, võsale ja metsajäätmetele,» lausus Taukar.
Seotud lood
Eestimaa Rahvaliidu volikogu tegi Riigikogu
Rahvaliidu fraktsioonile ülesandeks algatada Riigikogus Eesti riigimetsa
tuleviku arutelu ning algatas allkirjade kogumise riigimetsa kaitseks.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.