EMT väitel võttis sidefirmasid koondav
Infotehnoloogia liit vastu avalduse, mis keelab öelda, kas firmad omavad
jälitustegevust kontrollida võimaldavat riist- ja tarkvara.
EMT avalike suhete juht Kaja Pino ütles, et selline nõue kehtib kõigile Infotehnoloogia liidu (ITL) liikmetele. Kui aripaev.ee palus EMT-l liidu avalduse edastada, lubas Pino seda teha.
Toimetusse saabunud nn jälitamise ringkaitse avaldus nägi välja järgmiselt: „ITL liikmeteks olevad sideoperaatorid ei pea võimalikuks nimetatud teemat meedias käsitleda. Vastavalt elektroonilise side seadusele annavad sideoperaatorid antud teemal aru üksnes riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile või prokuratuurile, kes informeerib avalikkust vajalikul määral ise.“
Infotehnoloogia liidu tegevjuht Jüri Jõema kinnitas, et liit võttis tõepoolest logifaili-teemat välistava seisukoha. „Võtsime selle seisukoha siis, kui Postimees või Päevaleht logifailide teemat uuris,“ täpsustas Jõema väidetava kokkuleppe sõlmimise aega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vastuseks aripaev.ee küsimusele, kas Infotehnoloogia liit oma seisukoha ka mingisse dokumenti vormistas, vastas Jõema: „Päevaleht vormistas.“
Jõema lisas, et jälitustegevuse seaduses olevat kirjas, nagu tuleks sidefirmadel aru anda vaid prokuratuurile ja riigikogu erikomisjonile. „Meil pole ühtegi muud seisukohta, kui et küsige prokuratuurist või sellest komisjonist,“ ütles ta.
Jõema sõnul olevat salastatud isegi see, kui palju raha sidefirmad jälitustegevuse võimaldamiseks on saanud või riigilt veel saavad, seega polevat põhjust rääkida, mida on jälitustegevuse seaduslikkuse tagamiseks tehnilisest küljest ette võetud.
Seotud lood
Riigikogu erikomisjoni liige Karel Rüütli
tunnistas täna aripaev.ee-le, et paksu pahandust toonud logifailidega on
probleeme vaid osadel sideoperaatoritel.
Justiitsminister Rein Lang tunnistas täna
rahvaliitlaste ristküsitluse tulemusel, et nende kahtlustatava lausjälitamise
kontrollis on tõsine seadusandlik ja võibolla ka tehniline auk.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.