Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestlased elavad endiselt põhjanaabritest väiksemal pinnal
Eestis oli 2006. aastal elamispinda elaniku
kohta 30% vähem kui Soomes ja 40% vähem kui Rootsis, selgus Merko Ehituse
juhatuse esimehe Tõnu Toomiku tänasest ettekandest aktsionäride koosolekul.
Antud andmete põhjal on keskmise eestlase käsutuses 29 m2 pinda. Soomlastel oli samal ajal inimese kohta keskmisel 38 m2 ja rootslastel 48 m2 eluruumi. 2006. aastal kasvas Eestis elamispind elaniku kohta 0,5 m2.
Toomiku sõnul jõuame sellise elamuehitustempoga Soome tasemele aastaks 2029 ja Rootsi tasemele aastaks 2043.
Seega on ettevõtte juhi hinnangul nõudlus uutele elamispindadele olemas, võimalusi piirab elanikkonna ostujõud ja karmistunud laenutingimused.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestlastest mõnevõrra väiksemal pinnal elavad meie lõunanaabrid, lätlased ja leedulased. Lätis on inimese keskmine elamispind 26 m2, Leedus aga 24 m2.
Eesti inimene elab kitsamas kodus kui
keskmine lääneeurooplane, lisaks kummitab meie elamuid Nõukogude ajast pärinev
vilets kvaliteet. Eestlasest kitsamalt peavad elama vaid lätlased, leedukad ja
poolakad.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.