Ellen Tohvri: viimased 8 aastat on juhid ära hellitanud

Tohvri vastas Äripäeva finantsjuhtimise konverentsi "Finantsjuhi 101 nägu" küsitlusele.

Ka Teie arvates võiks finantsjuht olla ettevõtte tippjuhi parem käsi?Ärikeskkonna põhiliste trendide baasil seisab ettevõtte juhtkond pidevalt silmitsi küsimustega, mis äris me tegutseme, millised on ettevõtte eesmärgid, kuhu suunas liikuda, millised on need indikaatorid, mis aitavad otsustada, millise tee me valime jne, jne. Majandus on tsükliline ja viimased kaheksa aastat on meid selles osas ära hellitanud, andes võimaluse tegutseda ja kasvada kiires majanduskasvu tempos. Täna on üha aktuaalsem teema tootlikkuse väike kasv võrreldes tööjõukulude kasvuga. Kui riigi majandus on kiires kasvutempos, on ka ettevõtetel lihtsam äritegevust arendada ning kasumit teenida. Kõik tuleb justkui iseenesest ning planeerimisele ja finantsnumbritele pööratakse vähe tähelepanu, sest läheb ju niigi hästi ja raha on küllalt. Kui aga majandusekasvutempod aeglustuvad või peatuvad sootuks, hakkab olulist rolli mängima nn must stsenaarium, st kuidas jääda ellu kriitilises ärikeskkonnas. Sammu võrra on ees jällegi ettevõtted, kes on endale vajalikud finantsinfosüsteemid üles ehitanud.

Uue lahenduse kasutuselevõtt tõi endaga kaasa teadmise, et antud hetke mahu juures on võimalik suurendada oluliselt nii tootmise võimsust kui ka käivet.

Millised peavad olema Teie arvates peamised finantsjuhi isikuomadused ja oskused? Milline finantsjuht on hea finantsjuht?

Minu arvates peab üks finantsjuht olema süsteemide ja numbrite fänn. Tugevat ja head finantsjuhti iseloomustab kindlasti hea analüüsivõime, ümbritseva majanduskeskkonna tunnetamine, samas tuleb talle kasuks väga hea suhtlemisoskus, sest äriplaanid, eelarved ja analüüsid, mis finantsmeeskonnas koostatakse, tuleb ülejäänud meeskonnale edukalt maha müüa.

Milline on Teie ettevõtte kontrollisüsteem, mis tagab sellise süsteemi edu? Kuidas kontrollite, et Teie ettevõte on õigel teel?

Peamiseks töövahendiks on majanduskeskkonna olukorrast lähtuvalt koostatud aastaeelarve, selle jälgimine ja analüüsimine. Äris kehtib reegel, et kui äriplaan paberil välja ei vea, siis on reaalses elus läbikukkumise oht suhteliselt tõenäoline. Eelarve mudel ei pea olema teab mis keeruline formular, piisab täiesti lihtsatest mudelitest just väikeettevõtete kohta, aga oluline on jälgimine ja mõjude analüüs ning järelduste tegemine.Kolm kõige olulisemat kriteeriumit ettevõtetes on minu arvates hästi seatud ettevõtte eesmärgid, korralikult sõnastatud tegevuskavad, mida on võimalik reaalajas mõõta, ning korrektne vastutuste jaotus ja tagasiside.

Kas kontrollimine ja vabadus on alati vastandlikud?

Mitte kontrollimine ei anna vabadust, vaid piisava tulemireserviga äritegevuse planeerimine. Plaanide realiseerimine kindlustab ettevõttele kasumi, mis ongi ühe ettevõtte vabadus tunda end kindlalt ja tugevalt muutuvas ärikeskkonnas.