Euroliidu ametniku sõnul taandub lõpuks kõik poliitilistele valikutele: kas eelistatakse tööjõuturu kaitsmist, sallivuse, hirmude ja skeptitsismi ülalhoidmist või liigutakse selle poole, et majandushuvidest lähtuvalt see turg avatakse. „On selge, et pikaajalise konkurentsivõime tagamiseks tööjõu olemasolu ja jätkusuutlikkus on möödapääsmatu,” nentis ta.
Hololei sõnul tõenäoliselt on vaja Eestil peagi peale kõrgema tasemega oskustööjõu vaja ka madalama oskustasemega tööjõudu. Ja see võib muutuda viie aasta pärast või isegi varem möödapääsmatuks, kui tahetakse majanduskasvu üleval hoida, märkis Hololei.
Tööjõuturu avamine on raske teema, kuid sellest pole pääsu. „Küsimus, milliseid inimesi me tahame siia, pole meie otsustada mõne aasta pärast, vaid see on möödapääsmatu kohe,” prognoosis ametnik. „Olukorras, kus tööjõud muutub kallimaks ja konkurents tööjõuturul on vähenenud, kus kvalifitseeritud tööjõudu on piiratud ja on väga raske värvata kolmandatest riikidest pärit kodanikke, kes peavad läbi tegema igasuguste eritiste proovid, et neil tekiks võimalus siia tööjõuturule pääseda, siis loomulikult võivad nemad minna kuhugi mujale.”
Hololei möönis, et tööjõuturu avamine pole sugugi lihtne. Kuigi Suurbritannia sai majanduslikult kasu võõrtööjõust, pidi riik siseriiklike survete tõttu sulgema tööjõuturu rumeenlastele ja bulgaarlastele.
Tolerantsi küsimus on Euroopas probleem, tunnistas ta. „Kui varasematel perioodidel lasti paljudel immigrantidel vabalt Euroopasse tulla, siis keegi nendega ei tegelenud ja nad getostusid äärelinnades ning hakkasid oma elu elama. Keegi ei huvitunud nende sidumisest ühiskonnaga,” avas Hololei probleemi tagamaid.
Hololei sõnul peaks olema kolmandatest riikidest kõrgeltharitud isikute sissetoomine olema kvoodiväline. „Me ei saa tõsiselt rääkida innovatsioonist ja teadmistepõhisest majandusest kui me samas piirame kõrge kvalifikatsiooniga inimeste tulemist tööjõuturule. See on täielik vastuolu, mida ei ole võimalik millegagi põhjendada. Euroopa statistikat vaadates on see kaduväike osa, kes kolmandatest riikidest siia tööle tulevad. Tegelikult me võitleme nende inimeste pärast! Mitte see ei ole suur õnn nendele inimestele, et nad siia pääsevad. Palju lihtsamalt pääsevad nad mujale ja siis on and meie jaoks kadunud,” rõhutas Hololei tööjõuturu avatuse tähtsust.
Seotud lood
Nordea Pank Eesti juht Vahur Kraft peab
kõige suuremaks Eesti probleemiks tööjõu sissetoomist ja tootlikkust ning selle
kaudu ka innovatsiooni.
Eesti Arengufondi nõukogu esimees Indrek
Neivelt leiab, et selle asemel, et pidevalt rääkida Eesti Nokia otsimisest
tuleks võtta midagi reaalselt ette.
Riigikogu leevendab homme välismaalt
oskustööliste Eestisse toomise reegleid, mis näitab ühtlasi, et senine ülirange
poliitika kolmandatest riikidest pärit töökäte suhtes hakkab lõpuks tasapisi
murenema.
Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu
esimees Endel Lippmaa leiab, et leiutamist ei tohi liiga palju olla.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.