Riik annaks õppetoetust ainult vaesele tudengile

Haridus- ja teadusministeeriumis ka üliõpilaste esindajat kaasates välja töötatud süsteem tagab väiksema sissetulekuga üliõpilastele suuremad toetused. Toetus oleks seda väiksem, mida suurem on sissetulek. Arvesse võetakse kuu keskmine sissetulek maksu- ja tolliameti andmetel. Kel on see 2500 krooni või vähem, saab õppetoetust maksimaalse summa 2000 krooni. Kui tudeng teenib kuni 4000 krooni, toetab riik teda vähima võimaliku summa ehk 500 krooniga. Rohkem kui 4000 krooni teenivatele üliõpilastele õppetoetust enam ei maksta, kirjutas yliopilasleht.ee.

Vanemad kui 26-aastased õppijad enam toetust ei saa. Erandiks on sõjaväeteenistuse läbinud või noored lapsevanemad, kel see piir nihkub. Toetatakse ainult täiskoormusel õppijaid ja sellega seoses on kaalutud tõsta õppekava täiskoormusel täitmise alampiiri praeguselt 75 protsendilt 100 protsendile.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et põhieesmärk oli siduda toetuste suurus üliõpilase majandusliku seisukorraga. Praegune õppetoetuste süsteem võeti vastu 2003. aastal. „Peamine eesmärk õppetoetuste puhul oli õppimise motiveerimine ja seepärast seoti õppetoetuse saamise tingimused õppeedukusega,” selgitas Lukas. Tänavu on kõrge kaalutud keskmise hindega tudengil võimalik saada põhitoetust senise 800 krooni asemel 1000 ja täiendavat toetust 400 asemel 500 krooni kuus. Senist süsteemi on teravalt kritiseerinud Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL), kuna see arvestab põhiliselt õppetulemusi ja mitte niivõrd tegelikke vajadusi.