Arengufondi juht: siin teenitud raha ei tohiks viia Balkanile

„Kinnisvarabuumiga sai väike kontingent rikkaks, aga siia sisse tulnud raha tuleks ka siin hoida. Ei ole hea, kui see viiakse kuhugi Balkanile ja kasutatakse seal samu ärimudeleid, millega siin rikkaks saadi,“ arvas Pärna.

Tema sõnul ei ole Arengufondi jaoks oluline üksikisikute rikkus, vaid riigi käekäik.

Et Eesti jõukatele Lääne-Euroopa riikidele järele jõuaks, tuleks meil Arengufondi juhi ja Tartu Ülikoolis koostatud uuringu hinnangul majanduse struktuuri muuta.

„Eestil on läinud teistest samas olukorras olnud riikidest paremini. Me ei saa senise arengu pärast kurta. Kuid kas me jõuame järele rikastele riikidele? Tartu Ülikooli uuring tõestas, et ei jõua. Me jõuame lähedale, aga mitte järele, kui majanduse struktuuri mitte muuta,“ selgitas Pärna, kelle sõnul on probleem tootlikkuses ning selles, et paljud eestlased on hõivatud sektorites, kus on raske tootlikkust tõsta.

„Eestis tuleb leida 15% inimestest, kelle tegevus tuleks ümber muuta. Kas need inimesed on teeninduses või tootmises? Ei ole selge, aga on teada, et Eestis on praegu näiteks teenindus innovatiivsem kui tootmine,“ rääkis ta.