Riik jätaks õppelaenud tudengite maksta

Justiitsministeeriumis valminud kavale on lihtne põhjendus – edaspidi hakkavad riigiametnike kõikvõimalikud tasud ja hüvitised kajastuma ühes kindlas palgas, kirjutas Postimees.ee.

Vaid riigiametnikke puudutava uue seaduseelnõu projekti järgi ei hakka riik tulevaste tudengite õppelaene tagasi maksma, praegu riigiametis laenu tagasi teenivaid ametnikke seadusemuudatus ei puuduta.

Riigikogu õiguskomisjoni liige, justiitsminister Rein Langi endine nõunik Hanno Pevkur tõdes, et muudatuse mõte on selles, et ametniku palk kajastuks ühes summas. Seega kaovad ära ka seni eraldi palgareal välja toodud lisatasud akadeemilise kraadi eest. Magistrikraadiga ametnikule makstakse praegu lisatasuna kümme protsenti ametipalgast, doktorikraadiga ametnikele 20 protsenti.

«Lõplikku otsust selles osas ei ole, aga mõte on, et eri palgakomponendi osad kaoksid ja hüvitised oleks juba palga sees,» ütles Pevkur. «See muudaks palgasüsteemi läbipaistvamaks ja selgemaks. Kindlasti ei saa öelda, et üks või teine hüvitis kaob ära, vaid asi muutub senisest selgemaks.»

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Eimar Veldre oli justiitsministeeriumi plaanist kuuldes nördinud. Tema sõnul on laenu kustutamine märk sellest, et riik väärtustab kõrgharidusega spetsialiste. Laenu kustutamisest loobumisega näitab riik Veldre hinnangul, et haridust enam ei väärtustata.

«Õppelaenu kustutamine on üliõpilaste sotsiaalne garantii, et kui ma võtan selle laenu, tulevad riik ja omavalitsus mulle appi ning aitavad seda kustutada,» lisas Veldre. «Väärtustatakse, et ma käisin ülikoolis, võtsin selle riski, selle laenu.»