Uue aasta ilutulestik – tugev põnts keskkonnale

Paraku ei räägita sellest, et ilutulestikul on ka tugevad negatiivsed mõjud.

Ilutulestikurakettides ja -pakettides kasutatakse oksüdeerijana pliiühendeid. Plii negatiivne keskkonnamõju on ammu tuntud, Vana-Roomas oli rikaste inimeste eluiga lühike eelkõige just seetõttu, et veetorustik ehitati pliist. Rohelise värvi annab taevasse baarium, mis on väga mürgine ja ka radioaktiivne. Punase värvi annab liitium, mis on nõrgalt mürgine.

Lillat ja erepunast värvi annavad rubiidium ja strontsium, mis on nõrgalt radioaktiivsed ning võivad asendada kehas kaltsiumi. Sinist värvi annavad vaseühendid, valget aga alumiinium, mis võib põhjustada nahahaigusi. Põlevaks aineks on sageli ammoniumperkloraat, mis võib saastada vett ning rikkuda kilpnäärme toimimist.

Küllaltki sageli kasutatakse värvuste saamiseks ka kaadmiumi, mis on väga mürgine, tekitab vähki ja võib bioakumuleeruda. Põlemiseks lisatav kaaliumnitraat tekitab mürgiseid osakesi ning selle põlemise tagajärjel tekkivad väävligaasid on tugevalt happelised.

Seega - mida rohkem raha taeva lennutatakse, seda rohkem keskkond reostub. Õnneks meil väga palju raha selle jaoks pole. Küll aga, kui rahvamassis seistes tungib teie näkku tugev põlemisving, siis peaksite end kogu selle keemia sissehingamise eest kaitsma. Soovitan valida vaatamiseks rahulikuma ja kaugema koha.

Kindlasti suuremaks ohuks tuleohutuse mõttes kui linnade tasandil korraldatavad ilutulestikud on peaaegu igast kauplusest ostetavad paketid. Kui panete need maha ja arvate, et need ümber ei lähe, siis eksite. Väga sageli keerab selline pakett ennast peale esimesi pauke külili ning…

Täitke ohutuseeskirju ja olge vähemalt 30 m eemal! Otstarbekas aga on paketid vaiadega toestada.

Kõige jõhkramalt aga mõjub paugutamine koduloomadele, eriti koertele. Kui on ette teada või aimata paugutamist ja tulevärki, viib oma koerast hooliv inimene koera kohta, kus ta ei peaks väga palju stressama, näiteks mõnda ruumi, kust ta välja ei saa, välja ei näe ja mille seinad summutavad ka paugutamist.

Tekst ilmus algselt Erik Puura blogis.