Erahaigla Fertilitas peaarst ja omanik Ivo
Saarma ütles, et kui riik ei jaga toetusi, siis pole arstidel muud võimalust,
kui ravimifirmade koolitustel käia.
„Ravimifirmad on kogu aeg arstide koolitusi toetanud,“ ütles Saarma ning lisas, et kui riik ei jaga toetusi, siis muud võimalust pole, kuna arstidel on vaja tasemel olla. „Korruptsioonihõngu ravimifirmade koolitustel pole,“ väitis Saarma.
Saarma rääkis, et mõni riik on kaotanud arstide koolitusvõimalused ravimifirmade kulul, kuid sellega pole midagi saavutatud.
Uurimustöid, mida toetavad ravimifirmad, ei peaks siduma isiku vaid institutsiooniga. „Konkreetsetelt isikutelt oodatakse konkreetseid vastuseid. Kui uurimusprojektiga on seotud palk, siis see võib uurimuse tulemust mõjutada,“ arvas Saarma. „Uurimistööde toetamine toimib hästi, kui sellega on seotud institutsioon,“ märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Ravimifirmade koolitustoetused on alati osalised, kunagi ei maksta täistoetust,“ rääkis Ivo Saarma. „Ravimifirmad tasuvad näiteks osavõtumaksu või sõidukulud,“ lisas ta.
„Mind on küll toetatud ja olen ravimifirmade koolitustel käinud,“ rääkis erahaigla juht. „Kuid, et poleks „ohhetamist“ ja „ahhetamist“, ei hakka ma kohti nimetama,“ vastas Ivo Saarma aripaev.ee päevaküsimusele „Kui kaugele oled ravimifirma raha eest reisinud?“.
Seotud lood
Esteetilise kirurgia erakliinik Clinica
juht ja plastikakirurg Peep Pree arvates ei pea koolitused toimuma keldri
auditooriumites, kuna on normaalne, et töö ja puhkus käivad käsikäes.
Uuringufirma Faktum Arniko poolt läbi
viidud patsiendi rahulolu uuring näitas, et arstiabi kättesaadavusega on rahul
60% vastanuist.
Täna allkirjastasid arstide liit ja
ravimitootjate liit kaks aastat ettevalmistatud koostööleppe, et selgemaks ja
läbipaistvamaks muuta omavaheline koostöö ja rahalised suhted.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA
onkoloogiakeskuse ülemarst Indrek Oro ütles, et selliseid üritusi jääb üha
vähemaks, kus suurem rõhk on õhtusöögil ning koolituse kasutegur on
mõistmatu.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale