Mis kasu võiks Eestil olla Euroopa Liidust?

Tegelikult ei ole patriootide reaktsioonis midagi algupärast. Isegi mõned üldiselt eurosõbraliku Res Publica ministrid on esinenud teadetega: kõik on korras, me vaid narritame natuke suuri ülemusi. Veame oma pookstavid paberite alla vere asemel jõhvikamahlaga ning laseme krattidel kuhjaga toetusi kokku vedada, ise peame aga peenikest naeru. Ei saa ütelda, et eestlased poleks usklikud. Kõigil sellistel etteastetel on üsna samasugune taust: usk isamaa võitmatusse.

Kui me usume, et iial ei julge ükski riik Eestit rünnata, et kõik vaenlased purustatakse nüüd ja igavesti nende territooriumil, ainult siis võime teha järelduse, et Euroopa nõrkus on Eestile kasulik.

Kahjuks ei suhestu see usk kuidagi reaalsusega. Ikka veel ei käi Eesti piir vastu Hiina müüri. Kes ajalootunnis ei maganud, mõistab, et ükski rahu ei kesta igavesti. Ja kuni Euroopa Liit ei suuda kokku leppida isegi rahuaegses välispoliitikas, on temast sõjas vähe abi.

Jah, suurriikidega kaasneb palju jama ning bürokraatia on sellest kõige pisem. Ent ilma Euroopata pole meid kuigi kauaks.