Teine tasand - globaliseerujad. Need on ca 30 vaest ja keskmise sissetulekuga riiki, kus elab pool maailma rahvastikust. Kogenud püsiva majanduskasvu enneolematut taset, mis võib neile anda võime "külluseühiskonnad" maailmamajanduse mootoritena välja vahetada.
Kolmas tase koosneb ca 50 keskmise sissetulekuga riigist, kokku 1,1 miljardi elanikuga. Need on koduks ka maailma kriitilistele loodusvaradele, omades ca 60% tõestatud naftavarudest. Kuid "rantjeed" pole olnud võimelised loodusressursside külluse rendist teisendama püsivaks majanduskasvuks.
Neljas tase - mahajääjad, maailma vaeseimad riigid üle miljardi inimesega. Stagneerunud või majanduslikus languses, enamasti asuvad Sahara kõrbe aladel Aafrikas, isoleeritud maailmamajandusest ja silmitsi ülioluliste arenguprobleemidega.
See esitab meile uued väljakutsed. Esiteks, mahajääjaid ei tohi enam ei hüljata. See nõuab strateegilisi muudatusi, heldemat ja efektiivsemat abi. Kuigi arenguabi kasvas 2005. aastal 107 mld dollarini, oli suurem osa tõusust suunatud "eriolukordade" lahendamisele, nt Iraak, Afganistan.
Teiseks peavad vanad riigid kohanema globaliseerujate - eriti Hiina ja India esilekerkimisega. See paistab tõusvat probleemiks. Kuigi üleilmastujad on miljoneid inimesi vaesusest välja aidanud ja ebavõrdsust vähendanud, kogevad tähtmajandused nagu India ja Hiina sisemaise ebavõrdsuse suurenemist. Need riigid peavad vähendama ebavõrdsust, kuna see võib ähvardada nende võimet jätkata senist kasvu.
Kui jätkame sarnaselt, võime vanadele arengulõhedele ainult selleks hüvasti öelda, et tervitada uusi.
Seotud lood
500 Eesti jõukaimal inimesel on vara kokku
sama palju kui Vene naftafirma Lukoil juhil Vagit Alekperovil.
Legendaarne USA investor Warren Buffett
pole rahul USA maksusüsteemiga ning leiab, et temasugused superrikkad peaksid
maksma kõrgemaid makse, kirjutab the Guardian.
Gagosian Gallery teeb oktoobris 10päevase
Venemaa-tuuri, kaasas 40 teost kuulsustelt nagu Picasso, Warhol, Lichtenstein,
Hirst ja teised, eesmärgiks on need ostujõulistele venelastele maha müüa.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.