Miks gripp armastab talve?

Põhjus peitub viiruses endas. Gripiviirus on püsivam ning suudab õhus alles püsida, kui õhk on kuiv ja külm, nagu gripipuhangute ajal enamasti ongi, kirjutas New York Times.

„Gripiviiruse võib pigem saada talvel bussi peale joostes kui soojast ruumist,” ütles gripiuurija Peter Palese, kes on New Yorgi Mount Sinai meditsiinikooli professor ja mikrobioloogia osakonna juhataja, äsjase uuringu juht.

Palese avaldas oma tulemused ajakirjas PLoS Pathogens. Ajend teema uurimiseks jäi talle silma artiklist, mis ilmus 1918. aasta gripipandeemia järel. Toona vaevasid arstid pead, miks levis viirus nii kiiresti ning suutis külvata nii palju surma.

Ka loomade peal pole tehtud sobivaid katseid. Hiiri on võimalik grippi nakatada, kuid nad ei levita seda edasi. Tuhkruid on võimalik nakatada, nad kannavad viirust ka edasi, siin on takistuseks loomade suurus ning hind. Niisiis jäid ka tuhkrud kõrvale.

Üllatuslikult komistas Palese lahenduse otsa, mis oli pea sama hea kui inimkatsed. Lahendus peitus 1919. aastal Journal of the American Medical Association ilmunud artiklit New Mexico osariigis laagris toimunud gripipuhangu kohta. Artiklis leidus vihje, mis andis võimaluse edasi minna: „Huvitav, et varsti pärast seda, kui gripp laagris puhkes, hakkasid laboris merisead surema.” Autorid oletasid esmalt, et loomakeste eluküünla kustutas toidumürgitus, kuid lahkamine näitas, et loomad olid surnud kopsupõletikku.

Palese hankis mõned merisead ning nakatas need grippi. Täpselt nagu vanas artiklis kirjas: loomad jäid haigeks ning gripp levis nende hulgas. Selle järel tehti terve rida eksperimente, muutes merisigade puurides õhutemperatuuri ja –niiskust. Selgus, et kõige paremini levis viirus siis kui õhutemperatuur oli 5 kraadi C. Kui temperatuur puurides viidi 30 kraadini, viirus enam ei levinud.

Kõige paremini levis viirus, kui õhuniiskus oli 20 protsenti. Kui niiskus kasvas 80 protsendiliseks, levik katkes.

5 kraadise puuritemperatuuri puhul püsis viirus nakkusvõimelisena kaks päeva kauem kui tavalisel toatemperatuuril.

Gripiviirus levib õhu kaudu, see on erinevus võrreldes teiste külmetushaigustega, millega inimesed tihti kipuvad grippi segi ajama. Ülejäänud külmetushaiguste puhul levib nakkus tavaliselt kätlemisel või korjab inimene viiruse üles mõnelt esemelt, mida enne teda on puudutanud nakatunu.

Gripiviirused on külmas õhus märksa püsivamad ning madal õhuniiskus aitab viirusel õhus alles püsida. Põhjus: viirus levib õhus väikeste piisakestena. Kui õhuniiskus suureneb, koguneb neisse piisakestesse ka lisavett ning suuremad piisad enam õhus ei püsi.

Palese ei soovita siiski terve talve talveaias konutada, kus õhuniiskus on laes ning temperatuur 30 kraadi. Tema sõnul on parim strateegia gripivaktsiin.

Siiski on ebaselge, miks levitasid külmemates puurides elavad loomad viirust pikema aja vältel. Loomade immuunvastus viirusele ei erinenud, ühe võimalusena pakub Palese välja, et külmas puuris on ka loomade hingamisteed jahedamad ja seetõttu on viirus püsivam.

Palese tööd on saatnud teadusringkondades kiidusõnad. Mees ise on samuti rahul. „Vahel tasub lugeda ka vanu ajakirju,” möönis ta.