Pruuli: me ei taha olla ahned ja nõmedad ettevõtjad

„Rahul ei ole mitte keegi, rahul ei ole riik, ei ole rahul ka vedaja, enamik bussiettevõtteid ning klient, kes ei saa ühe Euroopa Liidu riigi ühistranspordi teenuse väärilist teenust. Vedajale ei ole see äri, mille pärast rõõmu tunda. Eelmisel aastal kandsime 30 mln miinust, sellel aastal toetame bussireisijaid umbes 30 miljoniga,“ võttis Go Busi nõukogu liige Tiit Pruuli olukorra kokku.

Pruuli sõnul on Go Busi eksisteerimise ajal esimest korda näha initsiatiivi olukorra parandamiseks.

„Juba sõna dotatsioon on nii jäle, et kui keegi saab riigilt dotatsiooni, siis minul kirgastub silme ees, kuidas neid dotatsiooni kroone hakatakse jäätise peale lükkama. See on kuvand, mille tekkepõhjusest saan aru ja mille ümberlükkamisega tahame tegeleda ja loota arusaamisele, et ka meie tahame Eesti bussinduse taset olulisel määral tõsta, ei taha olla ahned ja nõmedad ettevõtjad, kes sõidavad 26aastaste bussidega ja keda ei huvita, kuidas reisijad ennast tunnevad. Tahame ettevõttest rõõmu tunda ja kui see ei õnnestu, võtta oma bussid ja raha välja ja midagi ilusamat teha,“ rääkis ta.

Go Busi hinnangul on puudu 60-100 miljonit krooni, kui samas mahus vedusid soovitakse jätkata. Ka tuleb logistika üle vaadata ja liinivõrku optimeerida. „Meie sõidame neid liine, mida tellitakse, kui tellitakse Obinitsa ja Suure-Jaani vahel, siis sõidame. Kuid seda ekspertiisi, kas sinna tasub buss panna või mitte, paljudes maavalitsustes ei ole. Oleme valmis selles aitama, et korjata seda infot piletinfo põhjal,“ nägi Pruuli praeguse süsteemi vigu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ühistranspordi valdkonna juhi Pärt Põldemaa sõnul on jutt põhimõtteliselt õige. „Paljud suured vedajad on hädas lepingutega ja turg vajab korrastamist. Ka hangete süsteem ei ole paigas. Ministeeriumi on loomas transpordi arengukava, kuhu kuulub ka riikliku ühistranspordi ameti moodustamine, et hanked oleks ühetaolised ja üheti mõistetavad,“ selgitas ta.