Eesti Kiievi Suursaatkonna
majandusdiplomaadi Margus Solnsoni hinnangul on Ukrainas tänaseks „kanna maha
saanud” oma 400-500 Eesti kapitali osalusega firmat (Eesti Panga ametlik
statistika 2006. a seisuga 116).
Eriti kiire kasv on teenuste sektoris, ütles Solnson täna Kaubandus-Tööstuskojas toimunud Ukraina teemalisel seminaril.
See on ka valdkond, kus on suur kasvupotentsiaal ning kohati alles minimaalne konkurents. „Spaad, hotellid, igasugused inimesele suunatud teenused …,” loetles Solnson võimalikke tegevusalasid. Samuti konsultatsiooniteenused Ukrainas tegutsevate Eesti ettevõtetele.
Solnsoni sõnul on Eesti ettevõtted Ukrainat järjest enam ära kasutamas allhangete tellimiseks. Samuti kasvab firmade arv, kes on Ukrainas loomas või loonud oma esindused nagu Viisnurk ja Standard, loetles Solnson. Suure potentsiaaliga sektor on põllumajandus, kus ka Eesti ettevõtjad on asunud tuhandete hektarite kaupa põllumaad kokku ostma.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti investeeringute mahuks Ukrainasse hindab Solnson 1,8-2 miljardit Eesti krooni. Osad investeeringud on tõenäoliselt tehtud ka teiste riikide kaudu – USA, Küpros, Läti, Holland …
Kõneldes ukrainlaste suhtumisest Eestisse ütles Solnson, et see on väga hea. „Eesti brändina töötab ja seda varjata pole vaja,” ütles Solnson.
Seotud lood
Addinol Eesti asutas möödunud aasta lõpus
tütarettevõtte Ukrainas, kuna kiire majanduskasv ja suur tööstuspotentsiaal
eeldasid tugevamat esindatust turul, teatas ettevõte.
Kui Eestis saab aasta maksud kokku lüüa
loetud tundidega, siis Ukrainas on aastane ajakulu maksudega tegelemiseks firmas
keskmiselt 2600 tundi aastas.
Parex panga varahaldusüksus Parex Asset
Management (PAM) tõi turule uue aktsiafondi, mis investeerib Ukrainasse.
Täna Kaubandus-Tööstuskojas toimunud
Ukraina teemalisel seminaril hoiatas EASi esindaja Parbo Juchnewitsch Ukrainas
järjest sagenenud nn reiderluse juhtumite eest, mis kujutavad endast firmade
pahatahtlikku ülevõtmist.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.