Seli: investeerimise asemel võiks omanik ju lihtsalt raha taskusse panna

Estiko Plastar sõlmis viis aastat tagasi raamlepingu Tartu Ülikooliga, millega ülikoolil tekkis võimalus viia oma teaduspotentsiaal väljaspoole. Selline leping annab ettevõtjale võimaluse võtta üle teadmisi ülikooli keemiatööstuse alastelt uuringutelt. Praktilist kasu pole koostööst veel tekkinud, samas ettevõtja ei pea seda primaarseks sellise koostöö puhul. „Saame potentsiaali, mida nemad välja töötavad. Aga tegu on pikaajalise protsessiga, see võtab aega enne kui mõni tööde reaalselt müüki läheb. See nõuab patente jms,” ütles ta.

Loodan, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus pöörab edaspidi rohkem tähelepanu innovaatilistele ettevõtete ja toetaks roehkm nende teaduarendust, lisas Seli.

T A-ga hõivatud töötajate arv ei kasva kulutustega samas tempos, võrreldes 2005. aastaga suurenes töötajate arv 10% ja T A-le kulutatud tööaeg 9%, tõi statistikaamet välja. Tööjõukulud T A-le kasvasid samas 36%, mis jättis ruumi veerandisele palgatõusule. Tööjõukulude kasvust olulisem oli T A investeeringute ligi kahekordistumine (2005 — 254, 2006 — 485 miljonit krooni).

Seli möönis, et heade spetsialistide kaasamine nõuab raha ja need inimesed on korralikult tasustatud. „Aga tööjõud on üldse ettevõtjatele valus probleem,” märkis ta.

2006. aastal ületasid kulutused teadus- ja arendustegevusele Eestis suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) esmakordselt 1% piiri, teatas statistikaamet.

Ettevõtlussektor kulutas teadus- ja arendustegevusele enam kui miljard krooni.