Krediidipank avas 20. novembril Avaron
Balkani fondiga seotud investeerimishoiuse, teatas firma. Raha kasvab Balkani
piirkonna väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.
Kaheaastast tähtajaga investeerimishoiust pakutakse tänu AS-i Avaron Asset Management hallatavale Avaron Balkani Fondile. Krediidipank kinnitas investeerimishoiuse algtingimused, määrates alusvaraks oleva Avaron Balkani fondi algväärtuseks 98,54 krooni.
Kuna seekord oli klientidel valida riskipreemia ja riskipreemiata investeerimishoiuse vahel, on nendel variantidel ka erinevad osalusmäärad. Riskipreemiata investeerimishoiuse osalusmääraks on 55% ja riskipreemiaga investeerimishoiuse osalusmääraks 110%. Osalusmäär näitab, kui suure osa alusvara tootlikkusest maksab Krediidipank intressina hoiustajale.
Avaroni Balkani hoius on seotud Balkani piirkonna börsiettevõtete aktsiatega. Klientide raha investeeritakse Euroopa Liiduga ühinenud riikide Bulgaaria ja Rumeenia ning Euroopa Liitu pürgivate riikide Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro ja Serbia börsiettevõtete aktsiatesse. Avaron Balkani Fondi on koondatud peamiselt väikese ja keskmise suurusega pangandus-, kindlustus-, kinnisvara- ja meediaettevõtete aktsiad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Investeerimishoiusele paigutatud raha kasvamist on klientidel kogu hoiustamisperioodi jooksul võimalik jälgida internetipangas hoiuste alajaotuses.
Varahaldusettevõte Avaron lõi ehitus- ja kinnisvaraarendusfirmaga Koger Partnerid ühisettevõtte Avaron Properties, mille eesmärk on paigutada järgnevate aastate jooksul Kesk- ja Ida-Euroopa erinevatesse kinnisvara- ja arendusprojektidesse üle 1 miljardi krooni.
Avaroni partner ja loodava Avaron Propertiese juht Aadu Oja ütles, et ühisettevõte on unikaalne, kuna kombineerib pikaajalist investeerimis- ning kinnisvaraarenduse alast ja ehituskogemust.
Oja sõnul tahab Avaron Properties luua kinnisvarafonde, mille kaudu saavad Eesti ja välismaised investorid osaleda huvitavates investeerimis- ja arendusprojektides Balkanimaades, Baltikumis, Venemaal, Gruusias ja teistes SRÜ riikides.
Seotud lood
Eesti Krediidipanga 2007. aastal teenitud
82,692 miljoni krooni suurune kasum oli panga 16 tegevusaasta suurim.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.