Kõige raskemad olid ööd. Kui ta korraks pikali viskas, kippus uni hetkega võimust võtma. Seetõttu hoidsid sõbrad ja doktor Dement teda pidevalt tegevuses: sõidutasid autoga, käisid poodides, mängisid korvpalli. Kui Gardneril oli vaja kasutada tualetti, pidi ta kogu aeg rääkima, et teised saaksid ukse taga oodates veenduda, et ta on ärkvel. Kogu eksperimendi vältel ei antud talle mingeid erguteid, isegi mitte kofeiini.
Päev-päevalt muutus Gardneri kõne veidramaks, tal oli raskusi keskenduda silmadega ühele kindlale punktile ning sageli tundis ta ka peapööritust ja nägi hallutsinatsioone. Näiteks nägi ta enda ees olevat seina lahustumas, selle asemel ilmus pilt metsarajast.
Tegemaks kindlaks, et Gardner ei tekitaks endale pöördumatut ajukahjustust, lasid ta vanemad teda igapäevaselt haiglas kontrollida. Arstide sõnul polnud temaga midagi otseselt halvasti ning eksperimenti lubati jätkata.
Lõpuks jõudis kätte päev, mil Gardner lõi seni kehtinud rekordi. Meediakära oli suur, korraldati isegi pressikonverents ning Gardner pidi jagama mitmeid telefoniintervjuusid. Ta sai pressikonverentsiga üllatavalt hästi hakkama ning tundus kohalolnuile väga hea tervise juures olevat. „Ma tahtsin tõestada, et magamatus ei kahjusta tervist,” ütles Gardner. „Tahtsin lüüa senist rekordit ega arva, et see võiks mulle halvasti mõjuda.” Neli tundi pärast rekordi löömist, olles järjest ärkvel olnud 264 tundi, läks ta lõpuks magama. Ning magas järjest 14 tundi ja 40 minutit, ärgates värske ja puhanuna.
Ehkki Gardner ei jäänud viimaseks, kes ärkvel püsimisega kuulsust kogus, on ta siiski siiani kõige tuntum. Gardner näitas, et 11 päeva üleval olla on inimesele täiesti jõukohane ülesanne ning sellega ei kaasne ajukahjustused ega surm. 2007. aastal on Gardner siiani elus ja terve, mingeid jäävaid kahjustusi see eksperiment talle ei põhjustanud. Vaatamata sellele, et Gardneriga midagi tõsist ei juhtunud, on taolised eksperimendid teadlaste sõnul siiski ohtlikud.
Mitteametlikuks ärkveloleku maailmarekordiks peaks hetkel olema 18 päeva 21 tundi ja 40 minutit. Kui keegi proovib seda rekordit üle lüüa lootuses jõuda Guinnessi rekordite raamatusse, pole sel mõtet. Selliseid üritusi rekorditeraamat arvesse ei võta, sest tegemist on potentsiaalselt tervist kahjustava tegevusega.
Seotud lood
Arizona ülikooli teadlaste poolt läbi
viidud rottide aju uuringud on näidanud, kuidas toimub värskete sündmuste
salvestamine pikaajalisse mällu. See toimub magades, mil aju "mängib"
päevasündmusi korduvalt kiirendatult läbi, kirjutas Eesti geenikeskus Nature
vahendusel.
Umbes kolmandiku oma elust inimene magab.
Uni on heaoluks hädavajalik – ilma uneta ei suuda keegi üle paari päeva
normaalselt hakkama saada. Sellele vaatamata ei mõista teadlased veel
täielikult, miks uni nii oluline on.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.