James Bondi järgmise osa võtteplats Eesti?

Üks näide, et Eesti ei ole oma identiteeti rahvusvahelisel tasandil veel päris selgelt juurutanud, on see, et Kanadas küsiti minu käest, kas meil siin ikka asfaltteid on.

Üks huvitav seos, mis võib põhjustada sellist kiviaja kuvandit, tuli välja samuti Kanadas ühes seltskonnas, kui inimesed hakkasid selgitama oma tõlgendust Eesti nimest. Inglise keeles tekitas Estonia assotsiatsiooni kui kiviajast (stone - ingl k kivi). Irooniline on see, et Eesti presenteerib igal võimalusel oma e-riiklust, inglise keele kõnelejale tähendaks see siis naljaga pooleks e-kiviaega.

Aga kuidas saaks huvitava visuaalse märgiga siduda ühtse ja atraktiivse kuvandi Eesti riigist kui turismi sihtkohast või majanduslikust partnerist? Miks ei võiks Eesti olla näiteks järgmise James Bondi või muu (kultus)filmi võtteplats. Ehk saame mõjutada ka filmi stsenaariumit kübersõja teemadel. Eesti võiks vabalt olla selles filmis kübersõja juhtimiskeskus. Millise efekti see võiks luua! Eesti maine tõuseks kõrgtehnoloogilise riigi ja haritud rahvusena märgatavalt.

Enne James Bondi viimase osa ekraanile jõudmist ei räägitud Montenegrost suurt midagi, paljud ei teadnudki selle riigi olemasolust. Pärast filmi - Montenegro välisturistide osakaal tõusis tänavu esimesel poolaastal 2006. aastaga võrreldes 40 protsenti. Turismitulud suurenesid 33,5 protsenti.

Bondi filmi mõju ei pruugi neile näitajatele muidugi otsene olla. Siiski on minu soovitus järgmisele Eesti mainekujundusmeeskonnale: mõelge raamidest välja ja lähenege teemale pikaajalise perspektiiviga.

Bondi film on vaid üks näide, kuid ühel või teisel moel võivad ulmelised mõtted olla teostatavad.