Talleggi äridirektor: „munadetektiiv“ tuvastab 45 000 muna tunnis

Kuna kodumaise muna tootmine on langenud, siis otsib Tallegg võimalusi tootmise kvaliteetsemaks muutmiseks.

„Kui tekib majanduslik depressioon, siis muna ostavad inimesed ikka, muna müük võib tõusta. Kui on majanduslikult raskem aeg, siis muna ja leiba süüakse ikka,“ märkis Talleggi äridirektor Margus Venelaine, kuid lisas, et üldine tarbimine võib väheneda.

„Uus „munadetektiiv“ ehk sorteerimisliin võimaldab vähendada sorteerimiskulusid ühe muna kohta 1,5 korda, samuti vähendada munade purunemist sorteerimisel,” rääkis Venelaine. „Samuti hoiame sellega kokku tööjõukulusid, 9 inimese asemele töötab liinil nüüd 7.“

Tema sõnul ei pääse Eesti tooted aga suurtele turgudele, sest standardset muna, mida tahab näiteks Rimi, toodab Tallegg vähem, kui oleks vaja. „Kui hakkaksime ainult peremuna tootma, siis kaoksid meie eritooted,“ lisas Venelaine.

Samuti tõi Venelainen kodumaise munatoodangu languse põhjustena välja veel munaäri madala kasumlikkuse, tugeva surve odavama, sageli subsideeritud importkauba poolt ja suured riskid. „Riskideks on ka mõni aeg tagasi olnud linnugripiepideemia, samuti riigipoolse toetussüsteemi senine puudumine,“ märkis Venelaine.

Muna osas on Eesti omavarustatuse tasemes toimunud langus. 2002. aastal oli see 85% ja 2006. 72%. 2007. aastal langus jätkub. Eestis on Talleggil ca 35% turuosa, tootes 79 mln muna aastas, Viru Munal (Sanlind OÜ ja Peri POÜ) on alla 30% ning väiksematel tootjatel kokku ca 10%. Muu on põhiliselt import Lätist, Leedust, Poolast ja mujalt. Impordi kasvu üheks lihtsaks põhjuseks on suurte kaubanduskettide kogu Baltikumi hõlmavad hanked jaemüüja oma kaubamärgi alt müüdavale munale. Eesti tootjad on nii väikesed, et sellistes hankekonkurssides nad osalema võimelised ei ole.