Lepiku sõnul valitsevad kinnisvaraturul lihtsad nõudluse-pakkumise seadused. „Pakkumine on tulnud tohutule nõudluse järele, aasta pärast on lihtsam ennustada, milline on tasakaaluhind. Kinnisvaratrendid on pikaajalised, tundub, et pakkumine on ülekaalus, turu tasakaaluhind on tänasest madalamal,“ selgitas ta. „Ka tuleb arvestada, et tegu on globaalse kinnisvarabuumiga, raske on leida piirkonda, kus kinnisvarahinnad ei ole ajaloolisest keskmisest kiiremini kasvanud,“ lisas ta.
Tõnis Rüütli sõnul on täna Eestis elamispinda elaniku kohta umbes kaks korda vähem, kui on seda Põhjamaades. “Hinnalanguse ootuses on stagnatsioon, ostujõuline nõudlus ei ole kohugi kadunud. Pakun välja, et kevadiste sulavetega läheb asi parimaks,“ ennustas ta.
Unt on veendunud, et kinnisvarahinnad ei ole põhja puudutatud: „Kinnisvaraturg ei kogu ennast nii kiiresti. Kinnisvaraturul peab olema vähemalt poole aasta pikkune stabiilsuse periood, mil hinnad on tänasest küll madalamad, siis tulevad osjad tagasi,“ lisas ta.
Sooman sõnul tuleb eristada reaalset tehingute hinda ja müügipakkumiste hinda. „Müügis on kinnisvara, millel on hinnasilt, mida kunagi loodetud saada ei ole, need tulevad kolinal alla, reaalne tehingute hind ei ole muutunud. Kinnisvaraarendajate ahnus ja diktaat saab läbi,“ sõnas ta. „Igal aastal on ettevõtteid, kes kauplevad kahjumiga, miks peaks kinnisvaraettevõtted erilised olema, et neile on kümneteks aastataks kasum garanteeritud. Ei ole eriline, kui midagi alla omahinna või ehitushinna realiseeritakse,“ arvas ta.
Soomani arvates on turul on käputäis arendajaid, kelle huvides on turg liikuma panna, et arenduste all olev raha kätte saada ja nad külvavad paanikat. „Teine paanikaosakond on ajakirjandus, kes tahab verd saada. 1998. aastal kirjutasin Äripäevas oma esimese artikli pealkirjaga: „Tume pilv kinnisvara kohal“, ja alati otsitakse tumedamat poolt,“ arvas varem ajakirjanikuna töötanud mees.
Seotud lood
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna
juhataja Ülo Kaasiku sõnul on kinnisvaraturu käitumine vastanud majanduse
aeglustumise protsessile.
Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik
ütles Eesti Kinnisvarafirmade Liidu seminaril „Mis saab edasi?“, et kuna
maailmas on kõik seosed järjest tugevamad, siis peame vaatama, mis mujal toimub.
Paljud põhjanaabrid kardavad üldist
hinnatõusu ja kinnisvarahindade langust, kirjutas Eesti Päevaleht.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.