Transgeensed hiired tõid tänavuse meditsiini-Nobeli

Geneetiliselt muundatud hiirtest on saanud tänapäevaste biomeditsiiniuuringute peamine katsepolügoon.

Trio avastas, kuidas geneetiliselt manipuleerida hiire embrüorakkudega ning kopeerida hiirtele inimeste haigusi, teatas Nobeli žürii.

Hiirte peal on võimalik luua haiguste mudeleid, mis on võimaldanud uurida väga paljusid inimese haigusi alates Alzheimeri tõvest kuni vähini ning välja töötada uusi ravimeid, lisas žürii

Geneetiliselt muundatud hiired on kiirendanud kõigi biomeditsiinivaldkondade arengut. Tänaseni on maailmas õnnestunud teadlastel välja lülitada umbes 10 000 hiire geeni – see on umbes pool imetaja genoomi.

Capecchi on USA Utah ülikooli inimgeneetika ja –bioloogia professor, Smithies on Põhja-Carolina ülikooli patoloogiaprofessor. Evans on Suurbritannia Cardiffi ülikooli patoloogiaprofessor ja biokeskuse direktor.

Tartu Ülikooli rakubioloogiaprofessor Toivo Maimetsa sõnul on kolmiku töö tohutu praktilise väärtuse juures meeste põhiline panus ikkagi fundamentaaluuringutes.

„Martin Evans avastas hiire embrüonaalsed tüvirakud ning osundas nende paljudele kasutusvõimalustele bioloogias ja meditsiinis. Mario Capecchi ja Oliver Smithies aga kirjeldasid põhjalikult DNA rekombinatsioonisündmusi, tänu millele saigi võimalikuks DNA juppide soovitud viisil äravahetamine transgeensetes hiirtes,” ütles Maimets.

Tema sõnul on aga piirang, et nobeliste tohib korraga olla vaid kolm, jätnud välja palju teadlasi, kes on jätnud tüvirakuteadusesse jääva panuse. „Ehk siis jõuab järg nendeni järgmistel aastatel,” nentis ta.

Homme tehakse teatavaks füüsikaauhinna laureaat, kolmapäeval keemia. Kirjanduspreemia võitja nime kuuleb maailm neljapäeval ning reedel on järg rahupreemia käes. Majandusauhinna laureaat selgub järgmisel esmaspäeval.

Võitja saab kuldmedali, diplomi ning 10 miljonit Rootsi krooni (üle 17 miljoni Eesti krooni).