Saavutanud selle, et pensionifondi valivate
inimeste kingitustega meelitamine keelustati, soovib finantsinspektsioon lõpu
teha ka õppelaenuvõtjate äraostmisele mp3-mängija, sülearvuti ja mobiiltelefoni
sarnaste peibutistega.
Varem peibutasid samasuguste vahenditega endale kliente ka pensionifondid, kirjutas Postimees. Finantsinspektsioon leidis aga, et inimesi ei tohiks tühja-tähja ahvatlusel meelitada sõlmima aastakümneteks siduvat lepingut. Ka õppelaenu osas on finantsinspektsioonil samasugune seisukoht, ehkki seni pole pankade tegevust õppelaenu turundamisel veel seadusega reguleeritud.
"Teatud puhkudel lähevad pangad oma agressiivse turundusega üle piiri. Igasugune tarbija kallutamine sääraste meetoditega, eriti pikaajaliste teenuste korral, pole hea tava," tõdes finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juhataja Andre Nõmm.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Finantsinspektsiooni finantsteenuste
järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm leiab, et sarnaselt investeerimis- ja
pensionifondidele tuleks reklaaminõuded kehtestada ka muude finantsteenuste
osas.
Hansapanga noortepanganduse osakonna juht
Liis Korts ütles täna aripaev.ee-le, et noored võtavad laenu vastutustundlikult,
mitte kingituste pärast.
SEB panga äri- ja arendusjuht Triin
Messimas ütles aripaev.ee-le, et kingituste pakkumine õppelaenureklaamides on
üle tähtsustatud.
Valitsuse kinnitas valitsus õppelaenu
maksimaalmääraks 2008-2009ndal õppeaastal 30 000 krooni, mis on viis tuhat
krooni suurem kui praegu kehtiv määr.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.