Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri
Taliga sõnul puhus kinnisvaramulli suuremaks üsna kitsas seltskond.
"Väited, nagu tekitaks ametiühingute saavutatud palgatõus inflatsiooni, kuuluvad soovmõtlemise valda, millel on vähe ühist tegelikkusega," sõnas Taliga. Samuti toob Taliga välja, et enamus rahvast ei ole seotud kinnisvarahindade tõusuga. "Kuna eluasemelaenu kliendina ei ole pankade jaoks ahvatlevad isegi keskmise palgaga töötajad, puhus kinnisvaramulli suuremaks üsna kitsas seltskond. Umbes kolmveerandil rahvastikust pole mingit süüd kinnisvarahindade tõusus," sõnas Taliga.
Taliga lisas veel, et konservatiivse eelarvepoliitika tõttu on iga valituse ajal kokku hoitud avalike teenuste arvelt. Näiteks tervishoid, turvalisus, haridus, kultuur, ühistransport. "Ei pea olema Delfi oraakel, et mõista - sellise poliitika jätkumine on Eesti ühiskonnale hukatuslik."
Autor: ÄP praktikant
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Tööturuameti andmetel pakuvad ettevõtted
töötajaid otsides alampalka küllaltki harva, augusti lõpus lubati vaid 3600
kroonist kuupalka 188 juhul.
Rahandusministeeriumi andmetel saab
miinimumpalka vähem kui 5% täiskohaga töötajatest, samas on sellega seotud
mitmed sotsiaaltoetused.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.