Pooled küsitletutest seostasid unepuudust enne magamaminekut internetis või teleri ees veedetud ajaga. Mida kauem ekraanide ees istuti, seda suurema tõenäosusega kurtis küsitletav ka ebapiisava une üle.
Neist, kes kasutavad internetti või vaatavad telekat õhtuti alla 1,5 tunni, kurtis 29 protsenti viletsat und.
Vastukaaluks, kehv uni oli 40 protsendil neist, kes veetsid elektroonilise meedia seltsis õhtul 1,5-3 tundi. Nende hulgas, kelle õhtust täitsid net ja tele üle 3 tunni, oli uneprobleemide üle kaebajaid 54 protsenti.
Samas ei maganud rohkem elektroonilist meediat tarbivad inimesed tegelikult lühemalt. Üle kolme tunni ekraani ees istujad magasid öösiti keskmiselt vaid 12 minutit vähem kui need, kelle neti- või telekavaatamine jäi alla 1,5 tunni.
Suganuma sõnul tekitas interneti kasutamine rohkem tunnet, et uni pole küllaldane. Selle üle kaebasid mitte ainult noored, vaid ka keskealised ja vanad surfajad.
38 protsenti küsitletutest pidas õhtust internetikülastust unehäire põhjustajaks, vaid neljandik suutis unepuudust ja telekavaatamist seostada.
Uuringu kokkuvõttes rõhutab Suganuma, et kuigi teleri ja arvuti ees veedetud õhtutunnid ei mõjuta oluliselt uneaega, on neil oluline mõju unevajadusele ja -kvaliteedile.
Seotud lood
Jaapani valitsus algatab koostöös
erafirmadega projekti, mille eesmärgiks on tulla välja järgmise põlvkonna
videoedastustehnoloogiaga, mida iseloomustaks ülikõrge lahutusvõime.
Ameeriklaste seas tehtud küsitlus näitas,
et inimesed suudavad olla kauem seksita kui internetita.
Enne magamajäämist mobiiltelefoniga
rääkimine pole üldse hea mõte, selgus värskest uuringust. Uinumiseks kuluv
aeg võib pärast kõnet pikeneda kuni kaks korda.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.