Soome riigijuhid oleksid 1990 aastate
alguses saanud Karjala Venemaalt tagasi osta, kuid president Mauno Koivisto
hinnangul oli hind liiga krõbe.
1991. aasta sügisel rääkis Jeltsini nõunik Gennadi Burbulis, et Venemaa annab Teise maailmasõja lõpus vallutatud Kuriili saared Jaapanile tagasi. Soomes mõisteti kohe, et ka Karjalaga saaks kaubelda, vahendas postimees.ee Kainuun Sanomate uudist.
President Mauno Koivisto andis spetsialistidest moodustatud salajasele töörühmale ülesande hinnata ära Karjala piirkonna infrastruktuur ja arvutada kokku linnaehituseks vajalikud kulutused.
Töörühma hinnangul oleks nn Karjala tehingu hind olnud 64 miljardit marka, millele oleks pikemas perspektiivis lisandunud veel ligi 300 miljardit marka, Koivisto hinnangul aga oli hind liiga kallis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Puidutööstusettevõte Stora Enso väidab oma
reedeses pressiteates, et firma Vene-Karjalast hangitud puu pärineb seaduslikest
raietest. Soome Greenpeace aga heidab ettevõttele ette tõestusmaterjali
puudumist oma väidete toetuseks.
Soome teadlase sõnul oli Soome ettevaatlik
suhtumine Karjala võimalikku tagastamisesse 1991. aastal hästi põhjendatud.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.