IRLi esimees Mart Laar ütles Kanadas
toimunud Atlase Fondi aastakonverentsil peetud ettekandes, et parimaks tõendiks,
et Eestit tabanud kübersõda lähtus Venemaalt pole IP-aadressid, vaid Venemaa
võimude keeldumine Eestileküberterrorismi uurimiseks abi osutamisest, kirjutas
SL Õhtuleht.
„Tegemist on pretsedenditu sammuga, mis viitab, et asjasse olid segatud institutsioonid, mille ilmsikstulekut on Venemaal tõsine põhjus karta," lausus Laar, kes puudutas teemat käsitledes ka noorteliikumise Naši seotust Kremliga.
Aastakonverentsi üks paneel oli pühendatud järgmistele „Eestidele" ehk riikidele, kus on Eesti majandusmudelit viimasel ajal kõige tõhusamalt kasutatud.
Endine peaminister Laar tutvustas Eesti majandusreforme ning kõneles võimalustest kasutada Eesti kogemusi radikaalsete majandusreformide teostamisel teistes maades.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Atlase Fond on liberaalse CATO fondiga seotud iseseisev fond, mis tegeleb majanduslike ja poliitiliste uuringutega, toetades majandusvabaduse levikut maailmas.
Seotud lood
Riigikogu liikmetest on suurima summa
börsidele investeerinud kahekordne ekspeaminister Mart Laar, kelle
aktsiaportfelli väärtus on vähem kui aastaga kasvanud ligi miljoni võrra - 3,6
miljonile kroonile.
Endine peaminister, Isamaa ja Res Publica
Liidu esimees Mart Laar tutvustas kolmapäeval Washingtonis Heritage’i Fondis
põhimõtteid, mida peaks järgima iga reformide läbiviija ükskõik kus
maailmas.
IRLi esimees Mart Laar kirjutas tänases
EPLi arvamusartiklis, et Balti riikide tegevus võib oluliselt kahjustada Venemaa
mainet maailmas ning seetõttu tuleb tema sõnul katsetele "muuta" Teise
maailmasõja ajalugu otsustavalt vastu astuda.
Ekspeaminister Mart Laar esines teisipäeval
Euroopa Õigusalase Koostöö Üksuse (EUROJUST) kutsel seminaril Brüsselis, kus
tutvustati Eesti kogemusi Venemaalt lähtunud küberrünnakute tõrjumisel.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.