Vastukaaluks värskelt jõustunud alkoholi
jaemüügipiirangutele pealinnas avati täna veebikeskkond www.alkoturism.com, mis
koondab infot pea kõigi Eesti omavalitsuste vastavate piirangute ning nende
territooriumitel avatud kaupluste/tanklate kohta.
Ettevõtmise taga seisab MTÜ Ettevõtlikud Noored, kes on lehekülje loonud selleks, et illustreerida absurdset olukorda, kuhu "Eesti alkoholipoliitika terviklahendus" poliitilise otsustusvõimetuse ja populistlike otsuste tulemusena on jõudnud, kirjutas SL Õhtuleht.
Ühing kutsub kodanikualgatuse korras toetama alkoholi jaemüügile ühetaolise regulatsiooni kehtestamist kogu Eesti territooriumil ning on selleks algatanud veebilehel ka allkirjade kogumise kampaania (http://www.alkoturism.com/lahendus).
Ühingu eestvedaja Reigo Kimmeli sõnul ei saa normaalseks pidada olukorda, kus suurest hypermarketist õhtul õlut ei saa, aga mõne kilomeetri kaugusel asuvast naabervalla külapoest samal ajal saab.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Alkoholi jaemüügi piiranguid on iseenesest vajalikud, kuid olukorras, kus Eesti omavalitsustes on neid kümneid erinevaid - nii kellaaegadest, alkoholi mahuprotsendist kui ka asustuse tihedusest sõltuvaid - ei saa Kimmeli hinnangul rääkida ei terviklikust ega poolikust alkoholipoliitikast.
Seotud lood
Tallinna ja Helsingi vahel liikuvate
laevareisijate arv on langenud, järgmisest aastast aga on taas oodata uut
turistidelainet.
Tallinna linnavalitsus esitas täna
linnavolikogule määruse eelnõu, millega alkohoolse joogi jaemüük pealinna
kauplustes on keelatud õhtul kella 20.00-st kuni hommikul kella 8.00-ni, teatas
pressiteenistus.
Kuressaare linnavolikogu ei jõudnud eile
üksmeelele alkoholimüügi piirangu osas ning kavatseb augustiks või septembriks
lasta välja töötada palju rangema eelnõu.
Reformierakonna fraktsioon ei toeta tänasel
linnavolikogu istungil arutlusele tulevat eelnõud, millega linnavalitsus soovib
alkoholimüügi keelata õhtul kella 20.00st hommikul 8.00ni, teatas
fraktsioon.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.