Eesti Energia on kvoodimüügist teenitud 2,7
miljardit minimaalselt paigutanud projektidesse, mis tulevikus vähendavad
täiendava saastekvoodi vajadust.
Eesti Energia finantsdirektori Margus Kaasiku sõnul peitub põhjus, miks pole müügist saadud summa mänginud olulist rolli Eesti Energia saastekoguste vähendamisel, selles, et need projektid võtavad kaua aega, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kaasik kinnitas, et ettevõte kavatseb selle raha investeerida süsihappegaasivabasse energiatootmisesse ning plaanid on suuremadki kui 2,7 miljardit.
Konkreetsete projektide nimetamisel mainis aga Kaasik alles aastate pärast valmiva Ignalina tuuma-elektrijaama kava.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Isegi kui kolme Balti riigi ja Poola kavandatav uue Ignalina aatomienergiajaama rajamine õnnestub, hakkaks see parimagi tahtmise juures Eestist lenduvat CO2 hulka vähendama alles pärast 2012. aastat, kui praegu ette pandud kvoodijagamiskava juba aegub.
Seotud lood
Majandusminister Juhan Parts ütles kohtumisel
Saksamaa kollegi Michael Glosiga, et süsinikdioksiidi heitekvoodid peaksid olema
ette teada mitte neljaks, vaid vähemalt kümneks aastaks.
Homsel istungil arutab valitsus, mida võtta
ette Euroopa Komisjoni otsusega langetada Eesti kasvuhoonegaaside heitekvooti
seniselt 18 miljonilt tonnilt 12 miljonile tonnile aastas.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale