Numbrile 112 vastavad meditsiinihariduseta
päästekorraldajad ei saa sageli aru , kui kiiresti keegi arstiabi vajab.
Nädalavahetusel juhtus õnnetus ühes Viljandi peres, kus aasta ja seitsme kuune pisipoiss tõmbas endale söögilaualt kaela teekruusi peaaegu keeva veega. Kiirabi oodati 20 minutit ning siis otsustati laps ise haiglasse viia, kirjutas Postimees.
Sarnaseid juhtumeid on olnud veelgi. "Peame oma nappide jõududega kindlaks tegema, kui pakiline kutse on, sest kiirabi ei jõua igale poole vilkuriga autot saata," ütles Häirekeskuse Lõuna-Eesti keskuse juhataja asetäitja Urmas Kohu, tunnistades, et Viljandi juhtumi puhul oleks päästekorraldaja pidanud kohe soovitama laps ise haiglasse toimetada.
Seotud lood
Välisministeerium eraldas rahvusvahelistel
pääste- ja humanitaarabi operatsioonidel osalevale Eesti päästemeeskonnale 3,65
miljonit krooni.
Alates 1. maist tõuseb arst-residentide ja alates
1. aprillist kiirabiarstide tunnipalga miinimum 93,75, õdede palk 52,50 ja
kiirabitehnikutel 42 kroonini, teatas sotsiaalministeerium.
Pärnus võidakse sulgeda üks neljast linna
teenindavast kiirabibrigaadist, kui riigieelarvest ei anta lisaraha
tervishoiutöötajate palgaleppega vaeslapse ossa jäetud kiirabitöötajate palkade
tõstmiseks.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.