Teenetemärgist võib edaspidi ka ilma jääda

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Ulrika Eesmaa sõnul on eelnõu peamiseks eesmärgiks on muuta teenetemärkide taotlemise ja andmise korda, teatas justiitsministeerium.

"Kui täna esitatakse vastavad taotlused Teenetemärkide Komiteele, kes need siis läbi vaatab ja presidendile esildise teeb, siis eelnõu kohaselt saavad ettepanekute esitamiseks õiguse kõik isikud ja asutused ilma seejuures kvoote kehtestamata," selgitas Eesmaa.

Seega muutuks uuendatud seadus märkide andmise lihtsamaks ja annaks presidendile ainupädevuse otsustada, kellele märgid anda.

Eelnõu kohaselt likvideeritakse Teenetemärkide Komitee ning teenetemärkidega seotud asjaajamine antakse Vabariigi Presidendi Kantselei korraldada.

Eesmaa sõnul annab eelnõu ka lisavõimalusi teenetemärkide äravõtmiseks. "Teenetemärgi saamine on suur tunnustus ning autasustatud isikud peavad olema eeskuju väärilised. Seega oleks eelnõu kohaselt võimalik kaaluda isikult teenetemärgi äravõtmist peale seda, kui ta on hiljem kuriteos süüdi mõistetud, samuti kui ta hilisem käitumine on selline, mis välistaks talle teenetemärgi andmise," sõnas Eesmaa. "Täna sellised võimalused puuduvad."

Üks eelnõu muudatus puudutab ka teenetemärgi saamiseks esitatud kandidaatide nimede avalikustamist juhul, kui neile teenetemärki ei antud.

"See, et keegi esitati teenetemärgi saamiseks, ei sõltu ju selle isiku tahtest," selgitas Eesmaa. "Nii on taoline olukord, kus seda mittesaamist kommenteeritakse ja lahatakse meediaveergudel, isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane ja võib halvemal juhul alatiseks tema mainet kahjustada."

Eelnõu kohaselt tunnistatakse teenetemärgi saamiseks esitatud, kuid seda mittesaanud isikute nimed kaheks aastaks asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.