Eestis on eurooptimism kasvanud

Eestis toetab Euroopa Liitu kuulumist varasema 56% asemel juba 66% kodanikest ja seda näitajat on ilmselt mõjutanud aprillilõpu sündmused Eestis, teatas Euroopa Komisjon.

Eesti kodanikud leiavad üha enam, et Euroopa Liidust on kasu turvalisuse, majandusliku ja poliitilise stabiilsuse suurendamisel. Nende hulk, kes leiavad, et Euroopa Liit tagab suurema turvalisuse, on kasvanud 56%-lt 70%-le.

Majandusliku stabiilsuse kasvu tunnetab Eestis aga 71% kodanikest ja Euroopas tervikuna 51% kodanikest. Järjest enam usutakse, et liitu kuulumine tagab ka suurema poliitilise stabiilsuse: Eestis usub sellesse seoses Euroopa Liidutu kuulumisega 66% kodanikest (võrreldes 2006. aasta sügisega +10%). Eesti kodanikud on siinkohal tunduvalt optimistlikumat kui teiste uute liikmesriikide kodanikud, kellest vaid 48% usub, et Euroopa Liiduga liitumine on kaasa toonud poliitilise stabiilsuse kasvu.

Eestis ollakse sarnaselt teiste uute liikmesriikide keskmisega arvamusel, et Euroopa Liiduga liitumine on olnud riigile pigem positiivne. Eesti jaoks peab liitumist positiivseks 56% kodanikest. Neist ligikaudu pooled kodanikud ei osanud nii positiivset mõju oodata. Üsna suur on nende inimeste hulk (26%), kes suhtuvad liitumisse neutraalselt.

Ka on Eesti kodanikud optimistlikult meelestatud Euroopa tuleviku suhtes - 77% on optimistlikud ning vaid 18% pessimistlikud. Euroopas tervikuna on need näitajad pisut madalamad - vastavalt on seal optimistlikud 69% ja pessimistlikud 24% kodanikest.

Eestlased usuvad, et Euroopa Liit on 50 aasta pärast oluline majandusvõim maailmas, omades nii tugevat ühisvaluutat kui ka sõjaväge. EL oma sõjaväe olemasolusse tulevikus usuvad 59% kodanikest ja sellesse, et euro on siis tugevam valuuta kui dollar usuvad 58%.

Vaid kolmandik inimestest usub, et Euroopa Liit on tulevikus vaid teisejärguline majandusvõim.

Eurobaromeetri uuringuid korraldatakse Euroopa Komisjoni regulaarselt. Käesolev uurimus oli järjekorranumbriga 67. Uuringus küsitleti aprilli keskpaigast mai keskpaigani 1005 Eestis elavat Euroopa Liidu kodanikku, kellest 1001 olid Eesti kodanikud.