Vene mäss Tallinnas- kaugel tõupuhtast dokfilmist

Riik kulutas pronkssõduri ümberpaigutamisele ja sellega kaasnenud rahutuste tagajärgede likvideerimisele ligi 70 miljonit krooni, kuid sündmuste kaudset majanduslikku kahju tuleb arvestada ilmselt sadades miljonites.

Eesti kaudu toimiv Venemaa ja Lääne vaheline transiitkaubandus kahaneb pronksimässu tulemusel mullusega võrreldes 30–40 protsendi võrra, leiab kohalikke transiidihaisid koondav Transiidi Assotsiatsiooni värske analüüs. Veomahuks jääb 25–30 miljonit tonni aastas.

Kanal 2 otsuse lasta dokumentaalfilm "Pronksöö: vene mäss Tallinnas" välja DVD-plaatidel põhjuseks oli erakordne huvi filmi vastu nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides.

Massirahutuste organiseerimist uuriv kaitsepolitsei viis läinud neljapäeval tunnistuste andmiseks kaasa mitu Öise Vahtkonna liiget. Nende hulgas olid ka Keskerakonda kuuluv Jelena Šeremet ja Loksa linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Renata Järve.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.