Valitsus kiitis heaks küberrünnetevastase tegevuskava

„Tegu on vahejoonega, mis võtab kokku juhtunu ja loob suunad järgmise aasta tegevusteks,” nentis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Valitsuskabinet tõdes, et aprillis ja mais toimunud küberrünnakud ei suutnud halvata Eesti igapäevast normaalset elutegevust. Samas oli toimunud küberrünnakud selge märk, et kübermaailmas on võimalik organiseerida riigi vastu tegevusi, mis võivad teatud olukorras ja mahtudes kujutada olulist julgeolekuriski. Samuti nentis valitsuskabinet, et rünnakutele suudeti adekvaatselt reageerida.

Esiteks keskendubki tegevuskava juba olemasolevate eriolukordadeks valmistumise protsesside täiustamisele küberrünnakute valguses. Samuti tuleb koostada küberkaitse strateegia, mis toob välja küberruumist tulenevad iseärasused ja seob need tänaste julgeolekustrateegiatega. Vastavalt sellele strateegiale tuleb täiendada ka praegu kehtivat infoturberaamistikku.

Teiseks rõhutab tegevuskava riigi infosüsteemi infoturbe tähtsust. Kuigi kevadiste rünnakute eesmärgiks oli häirida süsteemide käideldavust ehk teenuste toimimist, võivad järgnevad rünnakud olla suunatud riigi infosüsteemi konfidentsiaalsuse ja andmete tervikluse vastu. Nii tuleb tegevuskava järgi pöörata olulist tähelepanu ka neile aspektidele.

Vastavalt 2004. aastal vastuvõetud valitsuse määrusele infosüsteemide turvameetmete süsteemi kehtestamise kohta peab iga valitsusasutus 1. jaanuarist 2008 olema määranud oma süsteemidele turvatasemed ja rakendanud nendele tasemetele vastavad abinõud. Tegevuskava ütleb, mida teha, et seda määrust kiiresti ja korralikult rakendada.

Kolmandaks keskendub tegevuskava õigusruumi täiendamisele, et anda tugev seaduslik alus küberkuritegevuse vastu võitlemiseks. Samuti näeb tegevuskava ette jõulisi samme rahvusvahelisel tasandil. Üheks oodatavaks oluliseks eesmärgiks on, et riigid allkirjastaks ja ratifitseeriks küberkuritegevuse vastase konventsiooni.

Tegevuskava koostas töörühm, mille valitsus lasi vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekule maikuu keskel moodustada. Töörühma juhtisid Justiits-, Kaitse-, Majandus- ja Kommunikatsiooni-, Rahandus-, Sise- ja Välisministeeriumi kantslerid ning Riigikantselei julgeoleku koordinatsioonidirektor.