Huvitavaid seiku seoses Nobeli auhinnaga

Novaator avaldab alljärgnevalt valiku selle auhinnaga seotud huvitavatest seikadest.

1. Alfred Nobeli kuulsaim leiutis on kahtlemata dünamiit. Nobel oli oma elu lõpupoole sageli masendunud ja sügavas depressioonis. Arvatakse, et selle põhjuseks oli asjaolu, et tema destruktiivse iseloomuga leiutis ei tekitanud temas tunnet, et ta on maailma sellega kuidagi paremaks muutnud, pigem vastupidi. Ehk seetõttu panigi ta oma testamenti kirja soovi, et tema varandust kasutatakse igaaastaselt nende inimeste tunnustamiseks, kes on maailma paremaks muutnud.

2. Ajal, mil Nobel suri, valitses Rootsit kuningas Oscar II, kes üritas veenda Alfredi nõbu Emanueli, et see prooviks muuta hullu filantroobi testamenti. "See on teie kohus oma õdede ja vendade ees," ütles kuningas. Õnneks nii siiski ei läinud.

11. Kui kaugele on teaduse nimel võimalik minna? Et tõestada oma hüpoteesi, mille pärast teda algul naeruvääristati, jõi Barry Marshall vedelikku, milles kasvasid bakterid Helicobacter pylori, mis tema arvates põhjustavad maohaavandeid.

12. Kes naerab nüüd? 2005. aastal omistati Marshallile ja tema kolleegile Robin Warrenile meditsiiniauhind avastuse eest, mis käsitleb Helicobacter pylori rolli maohaavandite tekkes.

13. Kui sa arvad, et Nobeli auhind on ikka liiga suur tükk, et selle poole püüelda, siis võid proovida Ig Nobeli auhinda. Tegemist on originaalse auhinna humoorika paroodiaga ning see antakse neile teadlastele, kelle uurimus ajab inimesed esmalt naerma, kuid võib seejärel pakkuda ainest ka mõningasteks mõtisklusteks. Näiteks 2006. aastal said füüsikaauhinna Basile Audoly ja Sebastien Neukirch töö eest, milles käsitleti küsimust, miks keetmata spageti murdmisel läheb ta sageli enamaks kui kaheks tükiks. Ivan R. Schwab uuris aga, miks rähnil peavalu ei esine.