President Toomas Hendrik Ilvese sõnul
näitab viimane aasta seda, et eestlastel pole mingit põhjust laskuda
patsifistlikku rahulolusse ning arvata, et eestlasi ammusest ajast varitsenud
ohud on pärast iseseisvuse taastamist kuhugi kadunud.
"Oleme aastaid kuulnud küsimust: kas meil on üldse võimalik end kaitsta, kui mõnel teisel riigil on relva all niisama palju mehi kui Eestis elanikke?Kui kaua me suudaksime vastu panna või kas suudame üldse vastu panna, kui asi läheb tõsiseks? Ja üleüldse – me elame nüüd ju rahulikul ajastul, aina kasvavas heaolus, kus kaitsevägi ja sõjaväeteenistus näib kuuluvat anakronismide hulka," kirjutas Ilves EPLi arvamusartiklis.
"Minu arvates näitab viimane aasta, et meil pole mingit põhjust laskuda patsifistlikku rahulolusse, õigemini, meil pole põhjust arvata, et eestlasi ammusest ajast varitsenud ohud on pärast iseseisvuse taastamist kuhugi kadunud," märkis president.
"Kuni käesoleva aasta aprillini adusin kaaskodanike seas meeleolusid, mida võib hoomata ka 1930. aastate teise poole eesti kirjanduses. Meid valdas uinutav ohutuse tunne: nüüd, kui oleme astunud Euroopa Liitu, nüüd, kui oleme NATO liikmed, miks me peaksime üldse muretsema? Jah, Euroopa Liidu ja NATO toetus tänavu aprillis-mais oli tähelepanuväärne ning sellest oli väga palju abi. Aga selle toetuse kindlustamiseks tulevikus peavad meie poliitikud, riigiametnikud, sõja-väelased ja diplomaadid pidevalt ning süstemaatiliselt tööd tegema. Ilma meie enda aktiivsuseta ei saa meie liitlased ja sõbrad meid kriitilistel hetkedel aidata," lisas Ilves.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
"President Ilves avaldas mulle selget
survet viisade osas," tunnistas USA president George W. Bush avameelselt, kui
Valge Maja ovaalkabinet kohtumise järel hetkeks ajakirjanikele avati.
Kui 1980-ndate lõpus ja 1990-ndate esimeses
pooles tulid Kesk- ja Ida-Euroopas võimule säravad ja jõulised poliitikud, on
täna olukord vastupidine, kirjutas The Economist.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini