Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
FOTOD: Jüri Pihl tänas pronksiöö kangelasi
Siseminister Jüri Pihl tänas aprilli lõpust
mai alguseni kestnud suuroperatsioonide ajal Eesti riigi kaitsel seisnud
politseinikke, piirivalvureid, päästeametnikke, sisekaitseakadeemia ning
kodakondsus- ja migratsiooniameti töötajaid.
Pihli sõnul olid aprillikuu viimaste päevade sündmused kogu Eesti
jaoks tõsiseks proovikiviks. "Rahutuste kiire lahendamine näitas, et meie riik on võimeline oma otsuseid kindlameelselt ellu viima ja neid vajadusel ka kaitsma," ütles Jüri Pihl. "Hindan väga kõrgelt kõigi reageerijate professionaalset tegutsemist nii aprillisündmuste perioodil kui ka igapäevatöös. See on parim märk sisejulgeolekustruktuuride valmisolekust oma riiki ja rahvast kaitsta."
Siseminister avaldas tänu enam kui 250 sisejulgeolekuametnikule. Politsei mõõkadega teeneteristid anti 47
Artikkel jätkub pärast reklaami
osalejale erilise vapruse tänuks. I klassi mõõkadega teenetemärgi saipolitsei peadirektor Raivo Aeg. II klassi mõõkadega teenetemärgi sai aprillisündmusteajal politsei staapi ja operatiivstaapi juhtinud Põhja Politseiprefektuuri politseiprefektRaivo Küüt ning Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna politseidirektorTarmo Miilits, samuti tänaval eesliinil seisnud Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse vanemkomissar Kalvi Almosen. Teised autasustatud pälvisid politsei teeneteristi mõõkadega versiooni III klassi.
Samuti anti politseinikele üle preemiad Rahvusvahelise Politseiassotsiatsiooni fondi
politseinike töö tunnustamiseks kogunenud toetussummast. Toetajate soovil on preemia mõeldud tehtud tööst või vigastusest taastumiseks. Kokku annetati politseinike toetuseks pisut üle ühe miljoni krooni.
Siseminister Jüri Pihl ütles täna Kuumal
Toolil aripaev.ee lugejate küsimustele vastates, et pronksiöö oli Eesti-vastaste
vaenutegelaste ja -õhutajate ning nende kaasajooksikute totaalne läbikukkumine
nii Eestis kui ka rahvusvahelises plaanis.
Pärast aprillirahutusi tõusis järjekordselt
päevakorda küsimus kohaliku venekeelse meedia lojaalsusest ning eriti teravalt
kõlas see nendes meediakanalites, kus töötavad paralleelselt eesti- ja
venekeelsed toimetused.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.