Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ojuland: ma ei tea, kuidas riigikogu mainet parandada
Riigikogu aseesimees ja saadikute hüvede
uue seaduse vaimne ema Kristiina Ojuland rõhutas igas SL Õhtulehele antud
intervjuu vastuses, et rahvasaadik on oma töös ja tegemistes vaba, kuid vabadus
on kasvanud nii suureks, et saadikud on kontrollimatud ja tavaseadustest
kõrgemal.
Kuidas aga riigikogu madalat mainet tõsta ei oska Ojuland otse öelda.
"Kui nüüd naljaga püüda vastata, siis ütleks, et kui teaks, siis võtaks midagi konkreetset ette," nentis ta.
Tema sõnul on mainekujunemise elemente on mitu, millest üheks olulisemaks on riigikogulased ise, kuid on ka muud, mis riigikogulaste tegevuse või tegevusetuse koosmõjuna on hoidnud mainet tagasihoidlikul tasemel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ojuland rõhutas samas, et parlament on väga avalik organisatsioon ja ta ei kujuta ette, et ajakirjanikud jalutaks vabalt ringi ja intervjueeriks inimesi presidendi kantseleis, valitsuses või riigikohtus.
Riigikogu aseesimehe ning Euroopa Nõukogu
Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsiooni liikme Kristiina Ojulandi sõnul on
parlament - nii hea kui halb - oma rahva nägu.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.