Täna riigikogu infotunnis ütles majandus-
ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, et Eesti raudtee ja sadamate sõltuvus
Vene tooraine väljaveost tuleb lõpetada.
"Tänane seis on tõesti niisugune, et Eesti Raudtee veod on vähenenud, nende vedude läbi Eesti vedamine ... ei ole Eesti valitsuse kontrolli all, Eesti valitsusel on üsna raske neid mõjutada," vahendas Partsi sõnu Eesti Päevaleht Online.
Partsi sõnul sõltub Eesti Raudtee tulevik sellest, kui palju ja kuidas tegelikult areneb transiit Ida ja Lääne vahel ja kui palju me saame siit endale tükikese.
"Ma juhin tähelepanu, et ega ka need samad Vene ettevõtjad, kes otsustavad, kust on kasulikum, kahjulikum kaupa saata, ei ole vabad oma otsustes," selgitas Parts, rõhutades, et kindlasti on hädavajalik strateegiline töö, et vähendada Eesti Raudtee, Tallinna sadamate või Eesti sadamate sõltuvust Vene tooraine väljaveost.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti kaudu toimiv Venemaa ja Lääne
vaheline transiitkaubandus kahaneb pronksimässu tulemusel mullusega võrreldes
30–40 protsendi võrra, leiab kohalikke transiidihaisid koondav Transiidi
Assotsiatsiooni värske analüüs. Veomahuks jääb 25–30 miljonit tonni aastas.
Lausumisi tänastest, 13. juuni
ajalehtedest
Tallinki hotellide juht ja endine
rahandusminister Aivar Sõerd leiab, et raudtee tagasiost ei olnud just kõige
parem viis maksumaksja rahaga ümber käia.
Majandusminister Juhan Partsi sõnul
jahtuvad transiidisektoris pronkssõduriga seotud emotsioonid ilmselt sügiseks
ning kevadel vähenenud transiit taastub vähemalt mingis osas, vahendas ETV
24.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.