Eesti õhuruum teenib aastas 200 miljonit krooni

Huvitav fakt on see, et käesoleva aasta kõige tihedama liiklusega päev oli ärev 27. aprill, mis üle Eesti põrutas 476 lendu.

Enamik Eestit ületavaid lende on planeeritud regulaarlennud, vähem on tšarterlende ja militaarlende. Kuna lennukoridori kokkupanemiseks kulub minimaalselt 2 tundi, ilmuvad tšarterid lennuplaanidesse juhuslikult. Samas allpool radarit ehk allpool 9 kilomeetri tähist toimuvaid hobilende ei kontrollita ega juhita, välja arvatud muidugi maandumisel ja tõusmisel.

Eesti on Euroopas praegu kõige odavama lennukoridori tasuga riik ning on selle eest saanud ka auhindu. Lennuliiklusteenistuse lennujuhtimise osakonna juhataja Üllar Salumäe sõnul on see üks Eesti trump.

Teine väga oluline number näitab lennuliikluse suurenemise kasvu protsentides. Eestis kasvas lennuliiklus 2006. aastal võrreldes aasta varasemaga 18%.

"Euroopas on tavaline lennuliikluse mahu kasv 3-4%. Selles suhtes muudab odavam hind meie koridorid atraktiivseks," sõnas Salumäe.

Nagu paljudel teistel elualadel, muutub ka ülelendude tihedus suvise turismihooajaga, suurenedes suvekuudel võrreldes talvega ligi 2000 ülelennu ulatuses.