Jurmala on olnud populaarne suvituskoht
juba aastakümneid. Kui meie siin räägime oma suvituskohtadest Pärnust,
Haapsalust ja Narva-Jõesuust, siis lätlaste tuntuima kuurordiga neid eriti
võrrelda ei saa.
Uhkeid sajandivanuseid puitvillasid, mida meil veel näppudel üles lugeda kannatab, leidub seal kümnete kaupa, kirjutas tänane Oma Maja.
Tõsi, vaid vähesed neist on läbinud uuenduskuuri, veel vähesematel juhtudel on seda aga ka arukalt tehtud. Valdav osa seisab aga endiselt nukralt ja ootab kas uusi peremehi või siis kopsakat finantssüsti.
Samuti on vana puitarhitektuuri vahele hakanud kerkima uudseid mõisahäärberite stiilis villasid, mida sageli ehivad toretsevad sambad ja kipsdekoor. Rääkides kohalikega Jurmalast, vangutatakse tavaliselt pead ning tunnistatakse, et ega seal Lätiga suurt enam pistmist polegi. Paremad maatükid ja majad on juba ammu idanaabritest ärimeestele ära müüdud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Palju siis aga võiks maksta üks keskmisest korralikum puitvilla Jurmalas? Hommikul linnas ringi liikudes jäi südalinna läheduses silma üks küllaltki ülesvuntsitud väljanägemisega puithoone. Plangu tagant piiludes oli raske arvata, kas tegu vana jäljendava uusehituse või siis renoveeritud majaga. Pigem ikka viimast.
Enamuses sillutisega kaetud õue kaunistas purskkaev ja selle kõrval seisev luksusauto andis tunnistust ka omanike vähemalt näilisest jõukusest, vaid kiri plangul ütles suurte ja selgete tähtedega, et kogu seda ilu on võimalik ka osta.
Uurides hiljem lõunanaabrite kinnisvarakuulutusi, sain teada ka hinna: vaid neli miljonit eurot ehk siis kuuskümmend miljonit krooni meie inimesele.
Seotud lood
Täna avaldatud Stora Enso 2007. aasta
kolmanda kvartali tulemustest selgub, et olukord puidutööstuses ei ole sugugi
roosiline, mistõttu piirab ettevõte tootmist.
Läti eksklusiivseima puhkepiirkonna Jurmala
korterite hinnad saavutasid mullu hinnalae ning jõudsid järele Tallinna
kallimatele korterihindadele.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Võlakirju saab märkida 28. augustini