- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,81
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,09%10 428,85
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Internetiaadressid saavad otsa
Päev-päevalt kasvab internet suuremaks,
kuid ükskord koidab päev, mil sein on vastas.
Seda siiski vaid juhul, kui me hoiame kümne küünega kinni asjast, mida nimetatakse IPv4. Selle järglaseks on IPv6, kuid erilist entusiasmi pole uue versiooni suhtes veel üles näidatud, vahendas LiveScience.
IP ehk internetiprotokolli ülesandeks on anda igale internetti kasutavale arvutile unikaalne aadress, mille alusel on võimalik teda identifitseerida. Internetiprotokolli neljas versioon (IPv4) on 32-bitine ehk 4-baidine, mis teeb võimalike kombinatsioonide arvuks 2 astmes 32 ehk 4 294 967 296.
Kui IPv4 1981. aastal loodi, tundus see üüratult suure arvuna, kuid tänapäeval hakkab ta interneti arengule vägisi jalgu jääma. Praeguseks on 81% võimalikest kombinatsioonidest juba kasutuses. Kui midagi ette ei võeta, on 2013. aastaks interneti laienemisel kriips peal, hoiatab Ameerika internetiaadresside register.
Lahenduseks on internetiprotokolli kuues 128-bitine versioon. Kaks astmes 128 on nii suur arv, et oma unikaalse IP-aadressi võiks anda mitte ainult igale inimesele, vaid ka kõigi inimeste kõigile keharakkudele. Kui tekib küsimus, mis sai IPv5-st, siis tema suri juba "projekteerimislaual".
Seega võib kõigil tulevikus internetiga ühenduvail seadmeil olla oma IP-aadress. Hetkel see nii ei ole, sest võrguaadressi ümbernimetamine ehk NAT (Network Address Translation) annab võimaluse ühendada läbi ühe serveri internetiga seadmeid, mis kasutavad väheseid ametlikke, kuid paljusid erinevaid ametlikult registreerimata IP-aadresse, mis pole avalikult nähtavad.
"Uus protokoll on soositud peamiselt kiirelt arenevates riikides, sest neil lihtsalt on vaja uusi aadresse, näiteks Hiinas. Kuid asjal on ka teine külg – kõike ja kõiki kontrollida üritavale politseiriigile on enam kui meelt mööda, et igal seadmel oleks unikaalne aadress," ütles analüütik Bill Trussell.
Kuid üldiselt ei ole suhtumine IPv6 suhtes nii soodne. Enamik organisatsioone ja riike ei näe mingit põhjust, miks peaks igal seadmel olema oma aadress. Probleemiks on ka see, et uuele versioonile üle minnes tuleks hetkel kasutusel olevad marsruuterid välja vahetada, mis tekitaks soovimatuid lisakulusid.
Ameerika Ühendriikides kasutab IPv6 vaid 5–7 protsenti serveritest. Motiveeriva ajendi olemasolul see muidugi suureneks. Ilmselt arvab nii ka USA valitsus, kes kaks aastat tagasi andis riigieelarvest finantseeritavatele asutustele korralduse 2008. aasta juuniks uuele versioonile üle minna. "Esialgu on tulemused küll väga tagasihoidlikud," märkis Trussell.
Huvitavaid spekulatsioone on kerkinud üles selles suhtes, mis siis ikkagi saab, kui IPv4 aadressid lõpuks otsa saavad. Kas tekib turg, kus need, kel on varasemast rohkem aadresse, hakkavad neid müüma neile, kel pole ja kes uuele versioonile ka üle minna ei soovi?
"Hiina ja teised uue versiooni rakendajad lähevad USAst teatud mõttes tehnoloogiliselt mööda," ütles Trussell. "Hetkel pole küll ühtegi rakendust, mis tingimata vajaks IPv6 kasutamist, kuid tulevikku on raske ennustada".
Loe ka teisi Novaatori uudiseid.
Seotud lood
Internetiprotokollide loomises tähtsat osa
mänginud Vint Cerf hoiatab: kui kiiresti ei võeta kasutusele internetiaadresside
uut protokolli, võib juba 2010. aastal aadressinappus kätte tulla.
Koos internetis edastatud andmemahtude
kasvuga lisandub aina rohkem neid, kes ütlevad, et ühel päeval kukub
internet kokku. Oma raskuse all.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Intervjuu pereäri noore juhiga
Intervjuu pereäri noore juhiga
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele